Suured loomad võivad arheoloogid haneks tõmmata
 Toimetas Laur Kanger Loomade liikumine võib arheolooge leidude dateerimisel eksitada, edastab National Geographic News. Eriti just märjemal pinnasel võivad raskemad loomad leiud nii sügavale mutta sõtkuda, et need näivad tegelikust tuhandeid aastaid vanematena. Nii selgus USA teadlase Metin Ereni korraldatud katsest.   Teadlane valmistas mõned kiviaegsed tööriistad ning puistas need siis mudasele pinnasele. Seejärel palus ta kohalikke karjaseid, et need laseksid oma vesipühvlitel ja kitsedel piirkonnas jalutada. Pinnasel lasti kuivada ning seejärel alustas Eren oma uurimisrühmaga väljakaevamisi. Selgus, et mõnel juhul olid tööriistad kuni 21 cm sügavusele sõtkutud. Tegeliku arheoloogilise leiu korral võib see tähendada, et tööriist hinnatakse seetõttu tuhandeid aastaid vanemaks. Samas võisid osa leidudest trampimise tagajärel ka "nooreneda", kui esemed muda survel hoopis ülespoole liikusid.   Teadmine on oluline, kuna arheoloogid dateerivad leidusid tihti selle alusel, millisest pinnasekihist nad leiti. Kivist tööriistade puhul pole vanuse määramiseks aga võimalik kasutada raadiosüsiniku meetodit. Nii võib juhtuda, et kui kõrvuti leitakse tööriist ja puuoks, saab täpsemalt määrata ainult viimase vanust. Tööriista vanus aga lihtsalt oletatakse sama olevat. Ereni uurimus näitab aga, et niisuguste järelduste tegemisel tuleb edaspidi olla ettevaatlik.   Teadlane märgib siiski, et loomade poolt rikutud leiukohta on suhteliselt lihtne kindlaks teha. Nimelt asuvad tööriistad taolises paigas pinnases eri nurkade all, kuid puutumata leiukohas paiknevad nad üldjuhul samasuunaliselt.   Artikkel "Experimental examination of animal trampling effects on artifact movement in dry and water saturated substrates: a test case from South India" ilmub ajakirja Journal of Archaeological Science detsembrinumbris. 
