Planeediavastajad aitavad teaduse seadusi mõista
Toimetas Priit EnnetKaks Ameerika teadlast väidavad, et esimene eluks kõlblik Maa-sarnane eksoplaneet avastatakse 50 protsendise tõenäosusega juba 2011. aasta maiks. Samuel Arbesman Harvardi Ülikoolist ja Greg Laughlin Santa Cruzi California Ülikoolist lähtuvad asjaolust, et viimase viieteist aastaga on kaugete tähtede ümber tiirlevaid planeete avastatud üha kiirenevas tempos. Uurimistöö aitab loodetavasti välja selgitada üldisemaidki seaduspärasusi, mis teadusavastuste tegemise tempot iseloomustavad.  Avastuste sagenemist on täheldatud mõneski muus teadusharus. Arbesman ja Laughlin väidavad, et planeediavastused alluvad ligikaudu samasugusele seaduspärasusele, mis arvutitehnikas on tuntud kui Moore'i seadus. Moore'i seadus väidab, et arvutitehnikat iseloomustavad põhinäitajad paranevad üsna hästi ennustatavas ja üha kiirenevas tempos. Arbesman ja Laughlin analüüsisid esimese 370 eksoplaneedi avastamise kohta teada olevaid andmeid. Planeetide arvatava massi ja pinnatemperatuuri põhjal määrasid nad neile kõigile niinimetatud elukõlblikkuse indeksi, arvu skaalal nullist üheni, kus null tähendab asustuskõlbmatud paika ja üks sisuliselt Maakera teisikut. Siis koostasid nad graafiku, kus horisontaalteljel oli planeetide avastamise aeg ja vertikaalteljel avastatud planeetide elukõlblikkus. Graafikut pikendades ehk ekstrapoleerides arvutasidki nad välja, et 50 protsendise tõenäosusega leitakse esimene eluks kõlblik eksoplaneet tuleva aasta maiks. 75 protsendise tõenäosusega on selline planeet leitud aastaks 2020 ja 95 protsendini kasvab tõenäosus aastaks 2264. Tõenäosusteooria tundjad kahtlemata taipavad, et esimese elukõlbliku eksoplaneedi leidmine Arbesmani ja Laughlini teooriat iseenesest veel ei kinnita ega kummuta, aga mida enam üldse uusi planeete leitakse, seda selgemaks ka teooria paikapidavus ikkagi saab. Arbesman ja Laughlin kirjutavad oma arvutustest peagi ajakirjas PLoS ONE. Vaata veel: Is there a Moore's law for science? (New Scientist)
