Käoema haub muna enne pessa poetamist oma kehas 
 Toimetas Piret Ehrenpreis Teadlased on jõudnud jälile tõsiasjale, mis võimaldab paljudel käoliikidel elada teiste lindude pesaparasiitidena. Nimelt on käol iseäralik võime hoida muna enda sees 24 tundi nii-öelda eelinkubatsioonis enne, kui selle teise linnu pessa poetab. Selline eelhaudumine  võimaldab käopoegadel pesa peremeeslinnu järglastest varem kooruda ning konkurendid üle serva välja heita, vahendab BBC.Linnuteadlased on ammu täheldanud, et käopojad on munades kaugemale arenenud kui need linnupojad, kelle pessa muna muneti. Mõistatust on püütud lahendada juba aastakümneid ning selle selgitusele on oldud lähedal juba 1802. aastal tehtud märkmetes. Kuna idee käo kehas toimuvast eelhaudumisest tundus toona uskumatuna, on teadlaskond seda võimalust seni ignoreerinud. Sheffieldi ülikooli teadlased otsustasid aga hüpoteesi kontrollida. Selleks püüti järele aimata loomulikku haudeprotsessi. Katses kasutati hariliku käo mune, mida hoiti 24 tundi inkubaatoris 40 kraadi juures. Täpselt nii kõrge on käo kehatemperatuur.Seejärel uuriti linnupoegade embrüoid mikroskoobi all. Loomulikult olid inkubaatorist tulnud munades linnupojad rohkem arenenud, kui mistahes teise uurimise all olnud linnu omad.Kontrollimaks, kas see annab linnupojale koorumisel eelise, läbiti sama protseduur sebra-amadiini munadega. Tulemus kinnitas teadlaste oletusi – sebra-amadiinide embrüod olid munades eelhaude järel täpselt samas arengustaadiumis kui käopojad munemise hetkel.Kuigi muna on käoema kehas 24 tundi enne pessa poetamist, on teadlaste hinnangul käopoegade tegelik arenguedumaa 31 tundi. Nimelt areneb embrüo käoemas toimuva eelhaude käigus kiiremini, kui pesas kasuema kõhu all soenedes. Teadlased ütlevad, et kui käopeg kooruks samal ajal pesa peremeeslinnu poegadega või isegi veidi pärast neid, oleks tal teiste eest toidu napsamiseks ja konkurentide pesast välja heitmiseks praegusest oluliselt väiksemad võimalused ning pesaparasiitlus ei tasuks end evolutsiooniliselt ära.  Uurimus avaldati ajakirjas Royal Society Proceedings B.
