Inimeste väljaränne Aafrikast võis toimuda seniarvatust veelgi varem
Toimetas Laur KangerAraabia poolsaarselt ning Indiast leitud kivist tööriistad annavad põhjust oletada, et tänapäevaste inimeste väljaränne Aafrikast sai alguse 70 000-120 000 aastat tagasi, vahendab BBC News. See on aga vastuolus geneetiliste uuringutega, mille kohaselt hakkas Homo Sapiens Kagu-Aasiasse ja Austraaliasse siirduma varemalt 60 000 aastat tagasi.Oxfordi ülikooli teadlase Michael Petraglia juhitud uurimisgrupp leidis tööriistad sadade kilomeetrite kauguselt rannikust, mis tähendab, et tõenäoliselt saabusid inimesed neisse paikadesse jala, mitte meritsi. Kuni kümne sentimeetri pikkuseid leide kasutati tõenäoliselt kas odaotste või kaabitsatena. Tööriistade vanus määrati pinnasekihtide põhjal, millest need avastati. Seejuures paiknes osa leidudest Toba vulkaanipurske tuhas, mille toimumisaeg  74 000 aastat tagasi on geoloogidele hästi teada.Kuigi inimese eellased on ka varem Aafrikast välja rännanud, usub Petraglia, et leiud kuuluvad just tänapäevasele inimesele. Seejuures ei pea ta täpseks geneetilisi uuringuid, kuna need põhinevad kaasaegsete inimeste DNA uurimisel. Chris Stringer Londoni Loodusloomuuseumist Petragliaga aga ei nõustu. "Need tööriistad näitavad, et inimesed olid neis piirkondades, kuid geneetilise andmestiku järgi toimus väljaränne Aafrikast varem kui 60 000 aastat tagasi. Indias olevad inimesed võisid välja surra," kommenteeris ta.
