Teiste jälgimine võib viia võltsmälestuste tekkeni
 Toimetas Laur KangerKellegi teise tegevuse vaatamine võib inimestes tekitada võltsmälestuse, mistõttu usutakse, et tegevusega oldi seotud hoopis ise, vahendab Science Daily. Nii selgus ootamatult Saksa teadlaste töö käigus, kui need üritasid uurida inimeste kujutlusvõimet, teist valemälestuste allikat. Ilmnenu käigus muutsid psühholoogid aga uuringufookust.   Reas katsetes lasid teadlased sooritada inimestel mitmeid tegevusi. Seejärel näidati neile videot, milles tegeleti samuti mitmesuguste asjadega – näiteks raputati pudelit  või segati kaarte. Seejuures kattusid vaid osa videos näidatud tegevustest nendega, mida katseisikud ise läbi olid viinud. Ent kui kaks nädalat hiljem küsiti inimestelt, mida nad teinud olid, nimetasid nad tihti enda tegevusena ka hoopis videos nähtut. Veel enam: efekt ilmnes ka siis, kui inimesi enne katse läbi viimist selle võimalikkusest teavitati.   Kuigi nähtuse täpne mehhanism pole teada, oletab uurimuse üks autoritest, Gerald Echterhoff, et  tegu võib olla spontaanse ning teadvustamatu jäljendamisega. Viimane aitab küll kiiresti uusi asju omandada ning teiste käitumist ennustada, kuid võltsmälestuste tekkimine võib osutuda selle kõrvalnähuks. Uurimuse tulemused on avaldatud ajakirjas Psychological Science. 
