Ecuador korraldab vihmametsa kaitseks korjanduse
Toimetas Piret EhrenpreisEcuador on alagatanud isemoodi rahakogumiskampaania, et kaitsta Yasuni rahvusparki. Tegemist on 200 000 hektaril laiuva džungliga. Paraku on aga sel maa-alal peale loodusliku liigirikkuse ka kuni 20 protsenti Equadori toornafta varudest. Selleks, et nende välja pumpamisest hoiduda ja metsa kaitsta palub valitsus rikastelt riikidelt, fondidelt ja üksikisikutest annetajatelt 3,6 miljardit USA dollarit, muidu asutakse vihmametsast naftat pumpama, vahendab portaal Climate Spectator.Summa loodetakse kokku saada 2024. aastaks. Hinnanguliselt on see umbes pool rahast, mille riik võiks presidendi sõnul teenida, kui rahvuspargis asutaks naftat puurima. Kampaania hõlmab kolme naftavälja: Ishipingo, Tambococha ja Tiputini. Annetustest kogutud summat lubatakse kasutada olemasoleva metsa kaitseks, uue metsa istutamiseks, alternatiivsete energiaallikate väljaarendamiseks ning piirkonnas vaesuse vähendamiseks.Kampaania korraldajad tõdevad küll, et ilmselt ei õnnestu neil nii suurt summat kokku saada, kuid proovivad sellegi poolest. Septembri jooksul lendavad programmi saadikud mööda maailma ringi, et koguda kampaaniale toetust. Kuna Ecuador on silma paistnud poliitilise ebastabiilsusega, siis on annetajate suurimaks mureks just ettevõtmise usaldusväärsuse garantiid. Programmi eestvedajad on lubanud, et kõigile annetuse teinutele makstaskse raha kogu summas tagasi, kui Ecuador peaks mingilgi moel džunglis asuvate naftavarude kallale minema. Mõneti ehk üllatuslikul kombel on juba esimesed annetajad ka välja ilmunud. Nii kavatseb Tšiili teha programmi sel nädalal 100 000 dollari suuruse annetuse. Oma panuse on lubanud anda ka Saksamaa ja Hispaania. Ecuador ise on panustanud programmi elujõulisuse tagamiseks 100 miljonit dollarit. Kui tuleva aasta lõpuks pole annetuste käigus vähemalt sama summat kokku saadud, makstakse kogutud annetused tagasi  ning asutakse ikkagi eelnimetatud naftaväljadel puurima.Yasuni uurimiskeksuse teadlaste sõnul on piirkonna elurikkus iga hinna eest säilitamist väärt. Näiteks kasvab seal rohkem puuliike kui terves Põhja-Ameerikas.
