Miks liigub ökosüsteemide ja ühiskondade heaolu vastassuunas?
Toimetas Laur KangerKuigi ökosüsteemid on üha täbaramas olukorras ning peaks seetõttu mõjuma halvavalt ka inimühiskondadele, näitavad uuringud, et nii vaestes kui rikastes riikides heaolu keskeltläbi siiski tõuseb. Selle "keskkonnakaitsja paradoksi" kolmeks põhjuseks võivad olla toidu tootmise suurenemine, uued tehnoloogiad ning ajalõhe hävitava tegevuse ja selle mõju ilmnemise vahel. USA teadlaste Ciara Raudsepp-Hearne'i ja tema kolleegide värsket artiklit vahendab Science Daily.   Raudsepp-Hearne ja teised alustasid tähelepanekust, et kui Aastatuhande Ökosüsteemide Hinnangu kohaselt on loodusliku keskkonna seisund üha halvenemas, siis teisalt näitab Inimarengu Indeks, et mitmed heaolunäitajad nagu kirjaoskus, eluiga ning sissetulek on endiselt suurenemas. See tähendab, et kuigi inimtegevuse mõju loodusele näib olevat negatiivne, siis vastupidist näidata on keeruline.   Teadlased pakkusid sellise vastuolu osalise lahendusena esmalt tõendusmaterjali, et toidu tootmine omab teiste ökosüsteemi pakutavate hüvedega võrreldes inimeste jaoks suuremat tähtsust. Olles viimastel aastakümnetel üleilmselt kasvanud, on see nii ka inimeste heaollu panustanud. Samas hoiatasid autorid, et liigselt toidu tootmisele rõhudes vähendatakse ökosüsteemi heaolu mujal ning see võib kaudselt mitmesugusel viisil (üleujutused, põuad) kätte maksta.   Teise võimaliku selgitusena uurisid teadlased võimalust, et uued tehnoloogiad võimaldavad ökosüsteemi varusid paremini ära kasutada ning suurendada ühiskondade sõltumatust loodusest. Nad leidsid, et tõendusmaterjal selles osas, kas tehnoloogiad suurendavad või vähendavad võimet keskkonnaga kohanduda, on parimal juhul vastuoluline.   Kolmandaks hüpoteesiks oli ajalõhe looduskeskkonna hävitamise ning selle negatiivse mõju ilmnemise vahel. Siin leidsid teadlased, et kuna selle lõhe kestvus ja tugevus pole teada, pole oletuse kinnitamiseks piisavalt alust. Samas rõhutasid nad, et juba nende kolme oletuse täpsem analüüs on edendanud keskkonna ja inimühiskondade vahelise mõju mõistmist ning võimaldab seeläbi tulevikus ökosüsteemi säilitamisega paremini arvestada.   Artikkel "Untangling the Environmentalist's Paradox: Why Is Human Well-being Increasing as Ecosystem Services Degrade?" ilmus ajakirja BioScience septembrinumbris. 
