Arvude esindatuse viis mõjutab nende meelejätmist
Toimetas Laur Kanger Lääne ühiskonnas kasvavad lapsed jäädvustavad arve mällu, asetades nad kujuteldavale vasakult paremale kulgevale arvteljele. Seejuures asuvad väiksemad arvud esmalt üksteisest enam eraldi kui suuremad, kuid aja möödudes muutub arvudevaheline kaugus väiksemaks. Sellise muutuse läbi teinud lapsed peavad arve paremini meeles, selgub Science Daily vahendusel USA teadlaste uurimusest.   Oklahoma ja Carnegie Melloni ülikoolide teadlaste ühistöös uuriti seost laste arvumälu ning selle vahel, kuidas viimased arve oma peas kujutlevad. Nii andsid uurijad lastele ühes katses paberi, millele ühele otsale oli märgitud 0 ning teisele 20. Seejärel loeti lastele ette arvud ühest üheksateistkümneni ning paluti need paberile kanda. Siis rääkis eksperimendi läbiviija lastele loo, milles esinesid mõned arvud. Peale loo lõppu juhiti laste tähelepanu mõne lisaküsimusega korraks kõrvale ning kontrolliti seejärel, kas lapsed mäletasid loos esinenud arve. Selgus, et lapsed, kes olid paberile märkinud lineaarsema arvurea – arvud asetsesid üksteisele enam-vähem võrdsel kaugusel – mäletasid ka jutus esinenud arve paremini.   Seos lineaarse arvukujutluse ning parema arvumälu vahel leidis kinnitust kolmes katses. Seejuures kehtis see eelkooliealistel arvude 1-20, kooliealistel aga arvude 1-1000 puhul. Artikkel "Linear Numerical-Magnitude Representations Aid Children’s Memory for Numbers" ilmus ajakirjas Psychological Science. 
