Kas mõned inimesed on sündinud petma?
 Toimetas Laur KangerIsiksuseomadused aitavad ennustada, kas õpilane üritab õpetajat tüssata või mitte, selgub Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni koduleheküljel avaldatud uuringutulemustest. Delroy Paulhuse juhitud rühm uuris British Columbia ülikooli tudengite käitumist ning leidis, et petukatsed on enim seotud niinimetatud "Sünge Kolmiku" iseloomujoontega: psühhopaatia (kõikuv elustiil, kalkus, ebasotsiaalne käitumine), makjavellism (küünilisus, ebamoraalsus, teistega manipuleerimine) ning nartsissism (kõrkus, enesekesksus).   Tudengitega viidi läbi kokku kolm uuringut. Neist esimeses vastas ankeedile anonüümselt 249 kolledžitudengit.  Küsimustikuga mõõdeti nii nende iseloomuomadusi kui seda, kas nad olid keskkooliõpingutel kasutanud ebaausaid võtteid kasutanud nagu spikerdamine või loomevargus. Lisaks "Sünge Kolmiku" tunnustele mõõdeti testis ka psühholoogia "Suureks viisikuks" nimetatud iseloomujooni (ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, avatus, stabiilsus), kuid kaugelt kõige paremini aitas sohitegu ennustada just nimelt "Sünge kolmik". Neist omakorda psühhopaatia oli petmisega kõige tugevamalt seotud.   Kui esimene uuring põhines tudengite enesehinnangul, siis teises jälgiti nende tegelikku käitumist. Nimelt paluti 114 esimeses uuringus osalenud tudengil semestri lõpuks esitada kaks kirjatükki, millest esimene pidi kokku võtma ühe uurimisteema ning teine väljendama isiklikke kogemusi. Seejuures hoiatati tudengeid, et kirjatükke analüüsitakse tarkvaraga, mis hindab esitatu ning andmebaasides leiduvate eelnevate allikate omavahelist kattuvust. Hoolimata sellest esitasid 16 tudengit teiste loodud teksti enda pähe. Kuigi tegu oli seotud ka halva eneseväljendusoskusega, osutus taas tugevamaks seos psühhopaatiliste iseloomujoontega.   Kolmandas korral uuriti online-küsitluses 223 tudengi iseloomuomadusi, petmise esinemist ning teo motivatsiooni. Analüüs tuvastas teatud hulga tudengeid, kelle jaoks oli mahakirjutamine vahend iseendi kõrgete eesmärkide saavutamiseks, kes ei kartnud karistada saada ning kelle jaoks ei kujutanud loomevargus moraalset piirangut. Taas iseloomustasid niimoodi vastanuid psühhopaatilised iseloomujooned. Teisisõnu, kui enamust inimestest panevad stipendiumid ja muud sellelaadsed ergutusvahendid kõvemini pingutama, siis teatud grupi hulgas kutsuvad nad hoopis esile petukatseid. Seejuures ei tunne viimased end süüdi olevat ning arvavad, et neil on selleks õigus.   Uuringu autorid rõhutavad, et uurimuses psühhopaatiaks nimetatud iseloomujooned on inimestel enamasti subkliinilised: tegu on kõigest teatud suundumustega, ent mitte vaimuhaigusega. Et iseloomuomaduste muutmine on raske kui mitte võimatu, soovitavad teadlased tüssamise vältimiseks kasutada teisi võtteid. Nende hulgas nimetavad nad näiteks mobiiltelefonide keelustamist eksami ajaks, loomevarguse vastase tarkvara kasutamist ja nõuet esitada rohkem isiklikku kogemust väljendavaid töid (mida on raskem maha kirjutada).   Artikkel "Identifying and Profiling Scholastic Cheaters: Their Personality, Cognitive Ability, and Motivation" ilmub ajakirja Journal of Experimental Psychology: Applied septembrinumbris. 
