Kuidas loomad endale iseloomu said
Toimetas Priit EnnetMis kasu on iseloomust, kui keegi seda tähele ei pane? Saksa teadlased on simuleerinud arvutil lihtsaid loomade käitumise mudeleid ja avastanud, kuidas loomade omavahel suheldes kujuneb populatsioonis välja eri tüüpi iseloomuomaduste jaotus. Iseloom on midagi, mis iseloomustab nii inimesi kui ka loomi, ja uurimistöö aitab loodetavasti paremini mõista, kuidas loomade ja inimeste iseloomulisus võib olla evolutsioonis tekkinud ja arenenud. Max Wolf Berliinis asuvast Max Plancki Inimese Arengu Instituudist ja ta kolleegid asetasid mudelloomad mitmesugustesse looduseski ette tulevatesse konfliktolukordadesse, näiteks pidi üks neist oma territooriumi kaitsma – seda siis muidugi ikka matemaatilise mudelina ja lihtsustatud moel. Alguses oli mängus kolme sorti iseloomuga loomi – agressiivseid, leplikke ja neid, kellel need kaks käitumisjoont juhuslikul viisil vaheldusid. Kõiki kolme tüüpi loomadel läks neis katsetes enam-vähem ühe hästi. Siis aga tõi Wolf mängu veel neljandat sorti loomad. Nendel oli võime teiste loomade käitumismustrit veidi analüüsida ja oma käitumist selle põhjal kujundada. Tuli välja, et sellises olukorras olid edukad need uued, õppimisvõimelised loomad, aga hästi läks ka neil, kelle käitumine oli järjekindel – olgu siis järjekindlalt agressiivne või järjekindlalt leplik. Aga need, kelle käitumine mõtlematult vaheldus, jäid omadega jänni. Moodustus taas stabiilne loomaühiskond, mis koosnes põhimõttekindlatest isenditest ja kohandujatest. Tulemus aitab teadlastel ehk veidi paremini aru saada, kuidas selline nähtus nagu selgete individuaalsete iseloomuomaduste esinemine on üldse tekkinud ja kujunenud.Vaata veel: How animals evolved personalities (New Scientist)
