Wikileaksi kaitseb müstiline fail
Gandalfi sõnad, kui ta jättis Frodo Bagginsi koos isesorti sõrmusega nõutult koju ootama, kuniks teadmamees käib raamatukogus sõrmuse lugu uurimas, oli "Keep it safe" ehk "Hoia hoolega". Sama märkus on üllatavalt kasutusele võetud kaasaegses kübersõjas. Sõja üheks osapooleks on päris sõjaväelased ja teisel pool mõttelist rindejoont asub infolekitajast mureallikas Wikileaks. Probleemi on juba piisavalt valgustatud – lühidalt on Wikileaks avalikkusele tutvustamas Afganistani sõja dokumente, mis on pärit Ühendriikide armeelt. Viimane pole kümneid tuhandeid salastatud arhivaale vabatahtlikult levitama asunud, vaid keegi on seda teinud ilma luba küsimata."Keep it safe" saadab Wikleaksi kodulehe külastajaid, keda läkitatakse torrentite vahendajana kuulsasse Pirate Baysse kõigile kopeerimiseks mõeldud 1,4 GB suurust faili nimega insurance.aes256 alla tirima. Nagu faili nimest võib välja lugeda on tegemist kindlustusega, mis on krüpteeritud karmi, isegi Ühendriikide valituse ja sealsete julgeolekuorganite poolt kasutusele võetud AES-šifreerimismeetodiga, mida kaitseb 256 bitine võtmekood.Tegemist on ligemale paarkümmend korda suurema failiga kui seni lekitatud ca 77 000 dokumendist koosneva informatsiooni maht. Põhjus sellisele kindlustusele on seotud tekkinud olukorraga, milles üks osapool soovib infolekitajaid kinni püüda ja karistada ning viimased leiavad, et nende parimaks kaitseks on ähvardus veelgi rohkem infot avalikuks teha. Tõenäoliselt on kaitse üles ehitatud siiski pigem info väärtusele kui selle paljususele.Kübersõjale viitas üks Washington Posti kolumnist Mark Thiessen eelmisel nädalal, soovitades USA armeel kasutada neile kättesaadavat jõudu infolekke peatamiseks. Kolumnist pidas silmas küberrünnakut Wikileaksi saidile, eesmärgiga muuta see sarnaselt traditsioonilisele sõjakuvandile suitsevaks auguks, millest ei tuleks enam piiksugi. Thiesseni kiire ja jõulise lahenduse otsimise taga on kiiresti arenenud olukord tänu Wikileaksi ühe juhtfiguuri Julian Assange'i lubadusele algaval nädalal oma üldise infolekitamise eesmärgi raames paisata levisse järgmine, 15 000 dokumendine laeng, mis pidavat olema varasemast skandaalsemad. Samas olevat nad teinud Pentagonile ettepaneku dokumentide sisu revideerida osades, mille avalikuks tulek võiks sättida ohtu koalitsiooni sõdurite või kaastöötajate elu. Viimasega seoses heidetakse Wikileaksile ette eelmise dokumendikogu tulemusel umbes 100 afgaanist agendi isiku avalikustamist koos nende elu ohtu seadmisega. Pentagon polevat koostööpakkumisele vastanud ja taolise huvipuuduse taustal ei leidvat Wikileaks, et tegemist oleks Ühendriikide julgeolekut või koalitsiooni liikmeid ohustava informatsiooniga.Tänaseks üle maailma tõenäoliselt tuhandetesse arvutitesse kopeeritud nn kindlustus-fail peaks seega sisaldama Pentagoni ja Afganistanis sõdiva koalitsiooni jaoks veelgi suurema väärtusega informatsiooni kui senine ja kohe lubatav leke sisaldavad. Bradley Manning, Ühendriikide sõjaväelane, keda süüdistatakse algupärase lekke sünnis, on väitnud, et tema käest käis lisaks Afganistani sõja materjalile läbi veel umbes pool miljonit Iraagi sõda kirjeldavat dokumenti ning veerand miljonit USA diplomaatilise korpuse kirjavahetust kajastavat kirjet. Võimalik, et need moodustavadki planeedi võimsaima sõjamasina  jõulist tegutsemisiha kontrolliva omapärase, digitaalse taltsutamisvahendi.Olemata passiivselt ükskõikne õige ja vale suhtes, väärib siiski hetkeks jätta kõrvale käimasoleva lekitamise skandaali moraalsed aspektid ning imestada, millise väe võib saavutada üks fail, mille sisu on ju pelk spekulatsioon. Teisalt, kui fail sisaldabki nõrgaks võtvat infodoosi, oleme olukorras, kus selle toksiini aktiveerimiseks piisab ühest eetrisse paisatud sõnast – näiteks tweet’ist.Tolkieni meeleolus lõpetades, siis seda infovõimust valatud sõrmust vist Mount Doomi tulega üles ei sulata.801372
