Varajased inimesed olid kannibalid
 Toimetas Laur KangerInimsöömine mitte rituaalsetel eesmärkidel ega häda sunnil, vaid osana igapäevasest toidulauast  iseloomustab varajasi inimesi, vahendab National Geographic. Hispaaniast Gran Dolina koopast leitud 800 000 aasta vanuste luude analüüs näib kinnitavat, et kultuuriline kannibalism oli omane varajastele inimestele. Homo antecessor'i nimelisele alamliigile kuulunud luudelt leidsid teadlased lõike- ja löögijälgi, mis viitavad liha ja luuüdi eemaldamisele ning ajude söömisele. Et inimjäänused vedelesid läbisegi loomaluudega, järeldasid uurijad, et söömise põhjus polnud rituaalne. Asjaolu, et luud kaevati välja koopa erinevatest kihtidest, annab tunnistust aga sellest, et inimsöömise tava oli järjepidev, kestes vähemalt 100 000 aastat. Lisaks oli leiupiirkond tollal elamiseks väga sobiv pehme kliima, liigirikkuse ning külluslike veevarude tõttu. Kannibalismi põhjustena pakuvad teadlased nii inimliha toiteväärtust kui võimalust seeläbi tülikast konkurentsist vabaneda. Nii kuuluvad üksteist erinevat jäänust eranditult lastele või noorukitele. Viimaste vähene võime end kaitsta tegigi nad ilmselt küttidele lihtsamaks saagiks. Artikkel "Cultural Cannibalism as a Paleoeconomic System in the European Lower Pleistocene" ilmus ajakirja Current Anthropology augustinumbris. 
