Ühiseid söömapidustusi peeti juba 12 000 aasta eest
Toimetas Piret EhrenpreisKogukonna ühine pidulik söömaaeg, on inimeste seas üks tähtsamaid sotsiaalseid tegevusi. Nüüd on teadlased leidnud tõendeid selle kohta, et  seesuguseid ühiseid söömaaegu peeti juba 12 000 aastat tagasi. Ühtlasi on need varaseimad tõendid  sellise toimingu kohta, tõestades, et rituaalil oli tähtis roll juba ammu enne maaviljeluskultuuri teket, vahendab ScienceDaily. Seni on teadlased arvanud, et ühiste pidusöömaaegade komme pärineb ajast enne neoliitikumi, seega umbes 11 ja pool tuhat aastat tagasi. Põhja-Iisraelis Galilee piirkonnast leitud matmiskoopast ilmsiks tulnud 71 kilpkonna ja kolme metsveise jäänused kahes käsitsi kaevatud augus viitavad aga sootuks varasemale ajale. Väljakaevamistel osalenud USA ja Iisraeli teadlaste sõnul on selline toidukogus tollel ajaperioodil ühes kohas ebatavaliselt suur. Kilpkonnade kilpidel ja veiste luudel olid jäljed, et neid on küpsetatud ja osadeks rebitud. See on selge märk, et loomad olid tapetud söögiks.Kumbki kahest august oli tehtud ilmselt matmis- ja söömisrituaalide läbiviimiseks. Kilpkonnakilbid olid paigutatud rituaalselt maetud šamaani alla, ümber ja peale. Sellest järeldavad teadlased, et söömaaeg toimus paralleelselt matmistalitusega. Hinnanguliselt võis söömaajal osaleda 35 inimest, aga võimalik, et mingil määral sai selles osa veel rohkem matuselisi.Üks peamisi põhjuseid, miks ühissöömaaegu korraldama hakati, oli teadlaste hinnangul see, et elanikkonna arv kasvas jõudsalt ja inimesed elasid tihedamalt koos. Kiviaja varasematel perioodidel tuli väiksematel perekondadel sageli kolida, et leida uusi toiduvarusid. Selleks ajaks, kui kõnealune söömaaeg toimus, oli aga selline elustiil muutunud inimeste arvu jõudsa kasvu tõttu keeruliseks. Varem oli inimestel võimalus sotsiaalsete pingete tekkides ära minna ja uues kohas otsast alustada. Nüüd, kus elanikkond oli kasvanud, täitsid sellised ühised söömaajad pingete maandamise ja omavaheliste suhete klaarimise ülesannet. Kui selline rändav inimgrupp kuskil paikseks jäi, oli see piirkonna loodusressurssidele suur koormus. Ajal, millest pärinevad välja kaevatud pidusöögi jäänused, kasutasid inimesed juba rohkelt neid taimi ja loomi, mida mõne aja möödudes asuti kodustama. Teadlaste sõnul viiski  maaviljeluskultuuri tekkeni kombinatsioon tihedamast sotsiaalsest suhtlusest ja toiduks sobivate ressursside hulga vähenemisest.
