Päikeseplekid mõjutavad ööpäeva pikkust
Toimetas Priit EnnetKõik ööpäevad ei ole päris ühepikkused; nüüd tuleb välja, et osaliselt on nendes millisekundilistes erinevustes süüdi Päikese aktiivsus. Varasemast on teada muidki osalisi süüdlasi, nagu näiteks tuulte ja merehoovuste muutused. Kui tuul natuke teistmoodi puhub või hoovus natuke teistmoodi hoovab, siis hakkab Maakera natuke aeglasemalt või kiiremini pöörlema, nii et kogu maa-, vee- ja õhukera summaarne pöördeimpulss jääks samaks, nagu füüsika jäävusseadused seda nõuavad.Teadlased on ammu märganud, et Maa pöörlemiskiirus muutub aastaaegade vaheldudes, sedamööda, kuidas muutuvad valitsevad tuuled. Nüüd on Jean-Louis Le Mouel Pariisi Geofüüsika Instituudist ja ta kolleegid avastanud, et nende aastaaegadele vastavate pöörlemiskiiruse muudatuste ulatus muutub ise ajapikku kord suuremaks, kord väiksemaks. Ja nende suurte muutuste periood on umbes 11 aastat, sama pikk kui on Päikese aktiivsuse tsükkel. Neil aegadel, mil Päikese pinnal on vähe plekke, on aastaaegade mõju Maa pöörlemiskiirusele suurem, ja kui plekke on palju, siis on aastaaegade mõju väiksem. Teadlased oletavad, et arvatavasti mõjutab ka Päikese aktiivsus Maa-pealseid tuuli. Kui Päikese aktiivsuse ja Maa pöörlemiskiiruse vahelist seost õnnestub edaspidi paremini tundma õppida, võib sellest kasu olla näiteks kaugete kosmoselaevade asupaiga määramisel Maa-pealsete radarite abil. Siis on vaja Maa pöörlemiskiirust täpselt teada, muidu võib näiteks Marsi juures asuvate kosmoselaevade asukoha määramisel tuhandete kilomeetrite võrra eksida.Vaata veel: Sunspots squeeze and stretch the day (New Scientist)
