Pigiroostest nakatunud paju hoiatab teisi
Seoses energiavõsa pakutava alternatiiviga fossiilsetele kütustele on tõusnud teadlaste huviorbiiti energiavõsa kasvatamise tõhusamaks muutmise võimalused ja võsa kahjustavad haigused. Eesti maaülikooli taimekaitse osakonna teadur Merje Toome uuris oma doktoritöös lähemalt pajude pigiroostet ning taime reakstiooni sellele ning sai nii mõnedki üllatavad tulemused, teatab Tartu ülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikool.Euroopas, Hiinas ja Ameerikas rajatakse laialdaselt paju- ja papliistandusi. Neist saadav puit on üks alternatiiv fossiilsetele kütustele elektri ja soojuse tootmises. Näiteks Rootsi pajuistanduste puidust toodetakse nii soojust kui ka elektrit ning needsamad istandused puhastavad tööstuse ja tavamajapidamiste reovett ja selle jääkmuda.Eestis on maaülikooli botaanika osakond juba 1990. aastate algusest alates eksperimendi  korras rajanud pajudest energiavõsasid. Pikaajaliste vaatlustega püütakse selgitada, kas ja millised pajuliigid ning -kloonid on Eestile sobilikud ning mis tegurid mõjutavad saaki.Oma uurimuses jõudis Toome järeldusele, et Rootsis haiguskindlaks tunnistatud pajukloon on meil pigiroostele vastuvõtlik. Pigiroostet tekitav seen, Melampsora on pajuvõsades levinuim haigustekitaja. Selle seene üks arengujärk on kergesti nähtav ka palja silmaga: väikeste oranžide padjanditena pajulehtede alaküljel. Kuna seenele on elus leht vältimatult vajalik, siis ta taime üldjuhul ei tapa. Ometi võib see mikroseen tunduvalt vähendada istanduse toodangut.Stressis paju hoiatab teisi Stressis taimedel on kombeks eritada õhku erilisi ühendeid, mille abil taim püüab haigustekitaja arengut pärssida või teavitada teisi taimi nakkusohust. Uuringud näitasid, et ka pigiroostega nakatatud paju eritab sääraseid lenduvaid aineid, kuid seda ainult kindlal ajal: sel päeval, kui ilmuvad esimesed roostepustulid ja sel päeval, kui lehe kude hakkab nakkuse tagajärjel surema. Tegu on uudse ja olulise avastusega: varem ei ole maailmas neid lenduvaid stressiaineid obligatoorse parasiidi (parasiit, mis vajab oma peremeesorganismi vältimatult) puhul uuritud ja esialgsed tulemused näitavad, et taim ilmselt ei tunne ära haigustekitaja olemasolu nakkuse alguses. Küll on uuritud bakterite ja kõdutoiduliste seente mõju: nende puhul hakkab taim õhku stressiaineid eritama kohe pärast nakatumist.Kuigi pigiroostesse nakatus mitu uuritud pajuklooni, lubavad uuringu tulemused üldiselt siiski väita, et see taimehaigus ohustab istanduste toodangut vaid üksikutel niiskematel aastatel ja üksikute, eelkõige haigustundlike pajukloonide puhul. Et seda ohtu vältida, tasub istandus rajada mitmest eri kloonist ja liigist. Uuringud näitasid, et pigirooste riski suurendavad ka pajuvõsa tihedus, mineraalväetised ja reoveega kastmine. Seda tuleb arvesse võtta, kui kasutada energiavõsa reovee puhastuseks.Merje Toome doktoritööga saab tutvuda siin.
