Triljoneid komakohti, tööajaraisk ja pealtkuulamise kindlus
Alexander Yee ja Shigeru Kondo kasutasid lauaarvuti võimsust pii koma taha jäävate arvude leidmiseks ja neil õnnestus 90 päevaga leida neid 5 triljonit. Olgu selle konkreetse lauaarvuti puhul täpsustatud, et sellel oli kasutada 22 terabaiti kõvakettaruumi ja 96 gigabaiti RAMi. Kahe uurija motivatsiooniks oli väidetavalt katsetada personaalarvuti raudvara piire, ehk kui palju on võimalik arvutit laiendada ilma töökindlust kompromiteerimata. Seetõttu arvutasid nad pii komakohad kaks korda – teisel korral kontrolliti, kas esmane tulemus oli õige.Aegade jooksul on selle musta auguna arve neelava, jagamatu seose puhul kahtlustatud, et müstiliselt lõppematu arvujada sisaldab mõnda tähtsat sõnumit. Võib-olla Jumala oma. Seni pole aga midagi leitud, kuid tõenäoliselt motiveerib see pigem uutele otsingutele kui vastupidi. Sama paistab seletama ka mitmete pii komakohtade arvutajate motivatsiooni jõuda lõpuks viimase arvuni ja deklareerida, et näe, tegemist on natukene pikema, kuid täitsa tavaliselt jaguneva suhtarvuga. Seni pole ühtegi kinnitust leitud. Samas lisandub neile iga päevaga uut ja odavamat arvutiressurssi. Kas arvuti rakendamine 90 päevaks pii komakohtade leidmiseks on ajaraiskamine?Juhul, kui taoline küsimus esitada Jordaanias, oleks vastus tõenäoliselt jaatav. Nimelt märgitakse Jordaanias läbi viidud uuringu tulemusel, et sealsed riigiametnikud raiskavad igast päevast kaks ja pool tundi tööaega mittetöistele veebilehtedele. 30 päeva kestnud uuringu jooksul külastasid Jordaania riigiametnikud 70 miljonit erinevat veebilehte, milledest vaid 130 000 olid kuidagi tööga seotud. Probleemi lahenduseks sätestati Jordaania avaliku sektori töötajatele päevane 50 erineva veebilehe külastamise limiit. Tõenäoliselt on töövõtjale igati mõistlik kulutada see ressurss töistele aadressidele, eelistatult kõige olulisematele. Vastasel juhul jääb töö tegemata ja palk saamata.Jordaania riigi poolne inforuumi järelvalve on kaudselt seotud Saudi Araabia ja populaarse mobiilse e-kirjade teenuse ning Kanada päritolu mobiiltelefoni Blackberry tootja RIM-i ehk Research In Motion vahelise konfliktiga. Nimelt teatas saudide riiklik side järelvalvaja otsusest lõppeva nädala jooksul umbes 500 000 Blackberry kasutaja teenus sulgeda, kuna riigil puudub võimalus kirjavahetust pealt kuulata. Blackberryt peetakse ärimaailmas populaarseks sidevahendiks just tänu sõnumite turvalisusele, sest need saadetakse telefonist krüpteeritult Kanadas asuvasse serverisse ja sealt edasi krüpteeritult järgmise Blackberry omanikust e-kirja adressaadini. RIM-i esindajate üheks müügisõnumiks on, et isegi nemad ei tea, mis sõnumite sees on, sest krüpteerimine toimub telefoni poolt.Teiseks probleemiks on Blackberry teenuse serverite asumine Kanadas ehk välismaal, kuhu Saudi Araabia jurisdiktsioon ei ulatu, see tähendab, et riik ei saa nõuda serveri kõvaketastele talletatud andmevoo loovutamist, et siis ise sõnumite lahtimuukimisega edasi tegeleda. Kogu selle loo õpetlik osa seisneb aga selles, et näiteks Ühendriikidega RIM-il väidetavalt probleeme ei ole. See tähendab, et nad hoiavad Ameerika poolel eraldi servereid, mida sealne riik saab siis ise monitoorida. Mida tõenäolisemalt tähendab see sõnumite sisu lugemist julgeoleku teenistuse töötajate poolt. Tõenäoliselt nõudsid ka ameeriklased sarnaselt saudidele juurdepääsu sõnumivoole, enne kui lubasid Blackberryl nende territooriumil tegutseda. Samas väidab Research In Motion, et nad ei ole ühegi riigi valitsusele ühegi Blackberry sõnumi sisu edastanud. Tõenäoliselt nad ei peagi seda tegema ja väljapoole on juriidiliselt kõik korrektne.Seda kavalat taktikat paistab kinnitama ka värske Saudi Araabia case, kus RIM-ile esitati avalikult väljakutse sõnumite sisu juurde pääsemiseks. Blackberry esindaja teatas nädala alguses, et nad  püüavad adresseerida saudide muret, nagu nad on seda teinud teistes riikides. Värskeimad nädalalõpu uudised kinnitavad, et Saudi Araabiasse paigutatakse iseseisev server ja islamiriik lubab ettevõttel oma teenust edasi pakkuda. Õpetlikke järeldusi on kaks. Esiteks paistab, et piisavalt pealtkuulamiskindla sideteenuse loomine on võimalik. Ning teiseks, seda teenust ei saa sellisena ühegi riigi territooriumil ilma salateenistustele loodud tagaukseta pakkuda. 
