Eesti–Vene ühisekspeditsioon uurib Peipsi järve
Täna varahommikul algas Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel Peipsi järvel Eesti–Vene ühisekspeditsioon, mis uurib Peipsi järve seisundit. Kuna eesti ja vene uurimisjaamade tulemused on sageli erinevad, siis püütakse nüüd analüüsida proove nii Eesti kui Vene jaamades, et selgitada välja, milles peamised erinevused seisnevad ja miks see nii on.“Kavas on võtta veekeemia ja -elustiku proove 15 seirejaamast kogu Peipsil,” ütles Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur. “Homme võtame proove Lämmijärvest ja Pihkva järvest kuni Veliikaja suudmeni.”Peipsi keskkonnaprobleemid ulatuvad üle riigipiiri. Samas annavad Eesti ja Vene eksperdid järve seisundi kohta sageli lahknevaid hinnanguid. See on tingitud eelkõige proovivõtu- ja    analüüsimetoodika erinevustest.Lahknevuste selgitamiseks on ekspeditsioonil kavas võtta ühiseid veeproove ja saata neid võrdlusanalüüsiks nii Pihkva hüdrometeoroloogiakeskuse kui ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaali laborisse. Nii loodetakse jälile jõuda, missuguste näitajate analüüsitulemused erinevad kõige enam ja mis on selle võimalikud põhjused. Lõpliku hinnangu Peipsi järve seisundile saab anda siis, kui laboritest saabuvad ekspeditsiooni käigus kogutud proovide analüüside vastused.Senised uuringud näitavad, et Peipsi tervis pole kuigi hea. Kuumus ja päikesepaiste on pannud vetikad kõvasti vohama. Põhiline reostus satub järve lõuna poolt – jääb ju kaks kolmandikku Peipsi valgalast Venemaale. Veliikaja jõe kaudu kandub praegu piirijärve üle poole kogu jõgede fosforikoormusest.Ühisekspeditsioone Peipsi järvele korraldab ja rahastab Keskkonnaministeerium 2001. aastast. Need on seotud ka Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisega Läänemere kaitse alal ning piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede konventsiooniga.Peipsi järv on suuruselt Euroopa neljas järv, olles samal ajal Euroopa suurim rahvusvaheline järv. Järve pindala on üle 3500 km², millest Eesti territooriumi koosseisus on 44%.
