Iidne krokodill näris toitu nagu imetaja
Toimetas Priit EnnetKrokodillid on tuntud kugistajad, kes toitu närima ei vaevu, vaid neelavad selle tervelt alla. Nüüd selgub, et nad ei olegi võib-olla alati sellised olnud. Aafrikast, Tansaania lõunaosast leitud väikesel krokodillitaolise looma fossiilil on samasugused hambad nagu imetajatel: need on selgelt jagunenud lõikehammasteks ning ees- ja tagapurihammasteks. Ja see tähendab, et mingi niisama kugistaja see loom kindlasti ei olnud. Olend elas ajavahemikus 144 kuni 65 miljonit aastat tagasi. Ta oli vaid 55 sentimeetrit pikk, tal olid pikad jalad, ja teadlased on pannud talle toreda ladinakeelse nime Pakasuchus kapilimai. (Olgu kohe öeldud, et vene keelest tuttava terminiga pokazuhha, mis tähendab korralageduse pinnapealset ülesvuntsimist, ei ole siin midagi tegemist. Paka tähendab suahiili keeles kassi ja souchos vanakreeka keeles krokodilli.) Pakasuchus oli meie aja krokodillide ja alligaatorite kauge sugulane. Niisuguseid eritüübilisi hambaid ei ole ühelgi selle loomarühma esindajal varem leitud. Teiste hambad on pikad ja teravad ning suurte vahedega, mistõttu krokodillid ja alligaatorid saavad neid kasutada põhimõtteliselt ainult suurema toidupala küljest tükkide rebimiseks, mitte aga näiteks mälumiseks. Pakasuchusel aga käisid ülemised ja alumised hambad omavahel täpselt kokku nagu imetajatelgi tavaks. Avastus annab alust oletada, et tänapäeva imetajatele tüüpiline hambumus ning hammaste jagunemine lõike- ja purihammasteks võib olla loomade evolutsiooniloos vähemalt kaks korda sõltumatult välja kujunenud: üks kord iidsetel roomajatel, teine kord iidsetel imetajatel. Ohio Ülikooli teadlane Patrick O'Connor ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Lõuna-Aafrikast ja Tansaaniast kirjutavad pakasuchuse-uuringutest ajakirjas Nature. Vaata veel: Ancient crocodile chewed like a mammal (New Scientist)
