Isaste ämblike väike kasv annab evolutsiooniliselt tähtsaid liikumiseeliseid
Toimetas Piret EhrenpreisHispaania teadlased on uurinud lähemalt, miks emaste ja isaste ämblike kasvu vahe on mõne liigi puhul äärmiselt suur. Võti peitub ämblike liikumisviisis, mille puhul lastakse niidi otsas kõlkudes tuulel end sihtkohta kanda ning klammerdutakse siis pea alaspidi selle külge, luues nõnda algus- ja lõpp-punkti vahele niidist silla, vahendab ScienceDaily.Eksperiment tõestas nimelt, et väiksemal kasvul on selliste manöövrite õnnestumisel suur tähtsus. Ämblikega tehti katse labori tuuletunnelis. Ilmnes, et nende ämblikuliikide isased, kellel on niisugune sildumine peamisi liikumisviise, saavutasid väiksema kasvu tõttu kiiremini paremad positsioonid nii toitumiseks kui ka paaritumiseks sobivate emaste kohtamiseks. Vaatluse all oli 204 ämblikku 13 liigist. Seejuures jõudisd teadlased arusaamisele, et emastel ämblikel pole mingit põhjust saavida olal väiksem, sest suurem kasv annab neile eeliseid järglaste hankimisel.Varasemad uuringud on näidanud, et isaste ja emaste ämblike tohutu kasvuvahe üks põhjuseid on just nimelt emaste ämblike suurusest tulenevad eelised järglaste muretemisel. See aga ei seletanud, miks mõne ämblikuliigi isased võivad paisuda samuti hiiglasemõõtu, teised jäävad aga tibatillukesteks. Isaste isendite emastest pisemaks jäämise selgitusi on otsitud juba Darwini ajast peale. Nüüd pakuvad Hispaania teadlased, et mõnele ämblikuliigile oluline manööverdamiseelis sildumisel võiks olla oluline tegur, mis muudab väikese kasvu evolutsiooniliselt kasulikuks.
