Arktiline maardla-ralli: Venemaa, USA ja Kanada alustasid polaarekspeditsioone
Toimetas Mart ZirnaskAmeerika ja Kanada uurimislaevad alustasid ekspeditsiooni põhja polaarvetesse, saamaks selgust, kellel on rohkem õigust oletatavatele suurtele nafta- ja gaasivarudele. Möödunud nädalal asusid samasugusele retkele ka Venemaa uurijad.Ühendriikide uurimislaev Healey ning kanadalaste Louis S. St-Laurent võtavad ette ühisekspeditsiooni 84. põhjalaiuskraadile, napilt 600 kilomeetri kaugusele põhjapooluselt. Seal – nii Põhja-Jäämerre suubuva Mackenzie jõe delta ümbruses maismaal kui kaugemal ookeanis –  oletatakse suuri nafta- ja gaasivarusid. Seetõttu peab 42 päeva kestev retk näitama, kui kaugele tohib kumbki riik piltlikult öeldes "nihutada" oma merepiiri, vahendab Der Spiegel.Selgituseks: näiteks Ühendriikidele lubab ÜRO mereõiguste konventsioon majandustegevuseks 370 kilomeetri laiust riba oma rannikulaladel. Kui õnnestub tõestada, et neile kuuluv maa vee all tegelikult kaugemale ulatub – mandrilise, mitte ookeanilise maakoore näol –, siis saavad jänkid ka tegevusvööndit kaugemale tõmmata. Ning pääsevad maavaradele jaole. Selleks peavad teadlased ühest Maa geoloogiliselt kõige vähem uuritud piirkonnast koguma andmeid, mille abil mõõta merepõhja ning kivimikihtide paksust.Ühisekspeditsioon on järg kahele varasemale, ent nüüd suundutakse veel kaugemale põhja. Siiski – jänkid ÜRO konventsiooni veel kinnitanud ei ole, mistõttu taotluse merealade omistamiseks tohiks esialgu välja käia vaid Kanada, aastast 2013.Lisaks jagelevad naaberriigid juba 70ndatest saati 21 500 ruutkilomeetrise ala üle Beauforti meres. Seda Põhja-Jäämere piirkonda jagab praegu (aastast 1825 pärinev) leping, millega USA ja Kanada ära lahutati. Maavalduste laiendamine Antarktikas võib vaidlusi veelgi keerulisemaks muuta; samas on Kanada meedia viidanud salaläbirääkimistele ning veel sel aastal toimuvale avalikule kokkulepete otsimisele."See on diplomaatide, mitte teadlaste asi," rääkis Spiegelile Jonathan Childs USA geoloogiateenistusest. Ehk: teadlased jagelustest suurt ei hooli.Magus kantKa Venemaa ja Norra diplomaadid pusklesid kaua 175 000 ruutkilomeetri suuruse ala üle Barentsi meres – kuni tükk tänavu kevadel enam-vähem võrdses mahus ära jagati. Aasta varem oli Norra suutnud tõestada 235 000 ruutkilomeetrit hõlmava Põhjamere-piirkonna enese "külge" kuuluvuses.Meie idanaabrile pakub ühtkokku huvi 1,2 miljoni ruutkilomeetri suurune arktiline ala. Möödunud nädalal asus Arhangelskist teele Vene uurimislaev Akadeemik Fjodorov, mille sättis töökorda Balti Laevaremonditehase Grupp. Hinnanguliselt viis miljonit eurot maksva ekspeditsiooniga soovitakse kinnitada, et nii Põhja-Jäämere keskosas paiknev Lomonossovi seljandik kui ka Alfa-Mendelejevi ahelik kuuluvad Siberi mandrilava külge ehk on "rannikuriigi vee all asuv pikendus". Aastal 2007 avastati, et piirkonnas leidub miljardeid tonne naftat ja maagaasi, misjärel huvi selle vastu tärkas peale Venemaa ka Taanil (võib-olla osa Gröönimaast?) ning Kanadal (võib-olla osa Ellesmere'i saarest?).USA geoloogide hinnangul paikneb põhja polaaraladel kolmandik seni avastamata maagaasivarudest, samuti naftat, kulda, hõbedat, rauda, sütt ning tsinki. Suvi on polaarekspeditsioonide alustamiseks sobiv aeg, kuna septembris saavutab Arktika jää tavaliselt miinimumi.Loe veel:Alvar Soesoo: Maade jagamine Arktikas (Eesti Päevaleht, august 2007)USA und Kanada starten zur Arktis-Vermessung (Der Spiegel)
