Kael – evolutsiooniliselt tähtsam kui seni arvatud
Toimetas Mart ZirnaskInimeste ja kalade geneetikal põhinev uuring näitas, et kaela väljakujunemine ning sellega kaasnenud liikumisvabadus võisid mängida üllatavalt tähtsat rolli inimese aju evolutsioonis.Seni arvati, et kalade rinnauimi ja meie esijäsemeid (jalgu-käsi) stimuleerivad ühesugused närvirakud. Liiati näivad rinnauim ja inimese esijäsemed paiknevat kehal enam vähem-sarnase koha peal. Ent Cornelli ja New Yorgi ülikooli teadlased osundavad kalade anatoomial põhinenud uurimuse toel, et see polnud nii.Kui kaladest evolutsioneerusid maismaa-elanikud, liikus ülakeha peast eemale ning moodustas kaela. Ehk: inimese käed – nagu ka näiteks lindude tiivad – eraldusid peast ja leidsid omale koha veidi allpool kaela. Sellega koos paiknes aga ümber ka esijäsemete kontrollkeskus, asetudes peaaju asemel seljaajju.Cornelli ülikooli neurobioloogia ja käitumisteaduste professor Andrew Bass viitas, et tõenäoliselt just need evolutsioonilised muutused andsid esijäsemetele nende praeguse plastilisuse. Sellepärast saavad linnud lennata, vaalad või delfiinid ujuda ning inimene klaverit mängida. "Kael võimaldas nii maa- kui õhukeskkonnas  jäsemetele paremat liikuvust," rääkis professor portaalile Science Daily. "Säärane innovatsioon biomehaanikas kujunes välja käsikäes närvisüsteemi muutustega meie jäsemete kontrollimisel."Loe veel:In the 'neck' of time: Scientists unravel another key evolutionary trait (PhysOrg.com)Ancestry of motor innervation to pectoral fin and forelimb (Nature Communications, juuli 2010)
