Alzheimeri tõbi võib olla kaasa sündinud
Toimetas Mart ZirnaskTeadlased tegid Alzheimeri tõve põdenud surnute ajuproovides kindlaks suure hulga väärarenenud rakke, mis võivad olla üks haiguse seni tundmata põhjustest. Tavapärasest rohkem kromosoome sisaldavad rakud tekivad oletatavasti juba lastel, aju väljakujunemise käigus.Pika peiteajaga Alzheimeri tõbi suretab inimese närvirakke – esmalt väheseid, siis aina rohkem. On kindlaks tehtud, et Alzheimeri-haige närvirakkude vahel ladestub valkainet, mille üha kasvavad struktuurid pärsivad neuronite suhtlust ning aju tööd. Ent rakkude massilise suremise täpsete põhjuste osas teadlastel veel kindlust ei ole.Võimalik aga, et Saksamaal Leipzigi ülikooli juures asuva Paul Felchsigi instituudi aju-uurijatel õnnestus praegustesse teadmistesse teha oluline täiendus. Analüüsides surnutelt kogutud ajuproove, ilmnes, et neil – eri staadiumis Alzheimerit põdenud inimestel – leidub tavapärasest rohkem ajurakke, mis sisaldasid enam kui kaht kromosoomi, vahendab Saksa portaal Spiegel Online.Tavaliselt sisaldavad kõik rakud peale sugurakkude kromosoome topeltkujul, paaridena. Ent siin: "Mõnedes ajurakkudes sisaldus neli, teistes lausa kuus kromosoomipaari," rääkis uurimisrühma juht Thomas Arendt. Sääraseid rakke esineb erinevate kombinatsioonide kujul ka terve inimese ajus. "Aga Alzheimeri tõvega patsientide puhul tegime neid kindlaks topelthulga," selgitas Arendt.Seejuures esinesid hälbinud rakud ka neil patsientidel, kelle puhul Alzheimeri tõbi oli olnud üsna varases staadiumis. "Oleme üsna kindlad, et see ülemäärasus kujuneb juba lastel, aju arenedes," rääkis Arendt.Teadlased oletavad, et haiguse käigus kärbuvad esmalt nimelt anomaalsed rakud, kuna need on ilmselt nõrgemad. See põhjendaks, miks väärarenenud rakke kaugemale arenenud tõve puhul vähem esines. Rakkude massilise suremise tagajärjena ei tule aju oma tavapäraste funktsioonidega peagi enam toime.Siiski on see alles oletus. Saksamaal Tübingenis asuva Hertie aju-uuringute instituudi teadlane Nicholas Varvel viitas, et tavapärasest suurema kromosoomide arvuga rakkude liiasus tuvastati ka Alzheimeri tõvega rottidel – ent seda kui närvirakkude laiaulatusliku kärbumise põhjust loomkatsed seni tõestanud ei ole.Samuti ei saa surnud inimeselt võetud proovide põhjal teha järeldusi elus inimese aju kohta – ega ka selle kohta, kuidas Alzheimeri-haige aju muutnud oleks, kui inimene oleks kauem elanud, rääkis Varvel Spiegel Online'ile.Kui Leipzigi ülikooli teadlaste hüpotees ka peaks kinnitust leidma, tekib järgmine probleem: rakkude säärane hälve on pöördumatu. N-ö terve raku seisundit taastada nende puhul ei saa; hälbinud rakud surevad igal juhul, rääkis Arendt. Siiski võiks avastuse toel saada võimalikuks Alzheimeri tõve varajane eeldiagnoos – eeldusel, et on olemas tehnoloogiad, millega säärast aju-uuringut läbi viia.Ometi, nagu viitab Spiegel, on esialgu küsimusi siiski rohkem kui vastuseid: miks hälbega rakud nii kergesti surevad? Kas säärane väärareng oleks täheldatav ka teistes organites? Kas rakkude tekkimise põhjust tuleks otsida rasedusperioodist? Kiireid vastuseid Arendti sõnul neile küsimustele ei saa.Loe pikemalt:Uurimus ajakirjas American Journal of Pathology (mai 2010)
