Inglise kuningakoja astronoom: Maa-sarnane planeet avastatakse kahe-kolme aasta jooksul
Toimetas Mart ZirnaskBriti kuningakoja astronoom ja Cambridge'i ülikooli kosmoloogiaprofessor sir Martin Rees usub, et Maa-sarnaseid planeete avastatakse universumist juba lähima paari aasta jooksul – ehkki nende piltkujutiseni jõudmiseks võib kuluda veel paar kümnendit.Ühtlasi ka Briti teaduste akadeemiat (Royal Society) juhtiv professor Rees mõtiskles ilmaruumi-teemadel seoses Kuu-vallutuste aastapäevaga. Jutuajamine avaldati veebipõhises multimeedialoengute sarjas Cambridge Ideas."Kui kusagil universumis veel elu leidub, siis kõige mõistlikum koht selle otsimiseks oleks mõni Maa-sarnane planeet," rääkis Rees. "Usutavasti näitavad Kepleri (NASA kosmoseobservatoorium – toim.) vaatlused kahe-kolme aasta jooksul, et sääraseid tiirleb ka teiste tähtede ümber. Aga küllap võib minna kakskümmend aastat enne, kui me mõne sellise pildile saame."Ent kas neil leidub elu? "Selle peale ma kihla vedama ei hakkaks. Bioloogia on märksa keerulisem kui astronoomia, me ju ei tea, kuidas algas elu Maal," mõtiskles Rees. "Loodetavasti mõistame seda paarikümne aasta jooksul."Sestap nimetab Rees elu tärkamist Maal enese jaoks üldse kõige huvitavamaks küsimuseks: alles seda mõistes võib inimkond selgemalt aduda, kui tõenäoline on elu teistes keskkondades – ja kust seda üleüldse otsida. "See oleks praegu vaimustanud ka Darwinit ja Galileod – 400 aastat pärast seda, kui Galileo tegi oma teleskoope ja vaatas Kuu kraatrite poole," mõtiskles Rees.Rääkides ka Apollo missioonidest, viitas Rees, et säärased kallid mehitatud kosmoselennud – mida kannustas natsionalism – on tõenäoliselt minevik. "Kuuvallutused olid oluline tõuge tehnoloogiale, ent tuleb küsida, miks peaks inimesi praegu enam kosmosesse tagasi saatma? Arvan, et robootika ja [elektroonika] miniaturiseerimise arenedes praktiline vajadus selleks aina väheneb."Nii võib mehitatud kosmoselend Reesi hinnangul tulevikus tähendada ilmselt odavnenud, ent riskantset ettevõtmist, mida osalt rahastab erasektor. Ning – mis on "pigem seiklus kui midagi praktilist"."Loodan, et mõned praegustest inimestest saavad astuda Marsi pinnale. Aga arvatavasti ei tehta seda mitte praktilisest vajadusest, vaid samadel motiividel nagu ronitakse Everestile või tahetakse lihtsalt midagi esimesena avastada," mõtiskles ta.Kuula ja vaata:Sir Martin Rees sarjas Cambridge Ideas (Youtube)
