Lapsed mäletavad negatiivseid sündmusi täpsemini kui täiskasvanud
Toimetas Kristina VeidenbaumNegatiivsete kogemuste põhjustatud emotsioonid moonutavad sündmuste mäletamist ning seda just pigem täiskasvanute kui laste seas, kinnitab Cornelli ülikooli uurimus. Professorid Charles Brainerd ja Valerie Reyna usuvad, et nende leiud kõigutavad senist õiguse mõistmise süsteemi. Kui varem leidsid psühholoogid, et täiskasvanud inimesed omistavad negatiivsetele sündmustele suuremat tähendust kui lapsed ja mälu petab neid tavaliselt harvemini kui lapsi, siis Brainerd ja Reyna osutavad nende teooriate puudulikkusele. Cornelli mälu- ja neuroteaduste laboratooriumis läbi viidud eksperimendid näitavad, täiskasvanud ei suuda negatiivseid emotsioone stimuleerivaid sündmusi täpselt meenutada. Uurijad näitasid 7-11aastastele lastele ning 18-23aastastele täiskasvanutele nimekirju lähedalt seotud emotsioonidest, nt „piin“, „haav“, „ai!“, „nutt“, „vigastus“, milles puudus üks sõna, nt „valu“. Vead loeteludes võimaldasid uurijatel määrata moonutatud mäletamist erinevas vanuses inimeste seas. Varem on juhtivad teooriad kinnitanud, et kui inimene on seotud väga halva kogemusega, nt kuriteoga, asetub see tema mõtlemise fookusesse ja inimene osutab selle detailidele suurt tähelepanu. Cornelli ülikooli uurimus osutas vastupidisele – negatiivsed sündmused kipuvad mälus moonduma. Uurimuse leiud on tähendusrikkad USA kohtusüsteemi jaoks. „Suures enamuses kohtuasjades on ainsaks määravaks tõendusmaterjaliks see, mida inimesed räägivad,“ ütles Cornelli psühholoogia ja õigusprogrammi juht professor Brainerd. „Mälu ja selle moonutustega tegelemisel on olulised õiguslikud põhjused. Õiguse mõistmisel tegeldakse aga emotsionaalsete juhtumitega – niisiis on suur küsimus, kuivõrd kogetu emotsionaalne sisu sündmuse mäletamist segab.“
