Staatuse pärast võitlev ahv käitub nagu mees
Toimetas Mart ZirnaskToidupala pärast võistlemine tekitab isastel kääbusšimpansidel ja šimpansidel samasuguseid hormonaalseid muutusi nagu meestel: tõuseb kas agressiivsust hoogustava testosterooni või ängi ja murelikkust kasvatava kortisooli tase, selgus uuest uurimusest."Nende avastuste põhjal ei ole meeste psühholoogiline ja füsioloogiline tundlikkus võistlussituatsioonile mitte ainult konkureerivas ühiskonnas elamise tagajärg," rääkis portaalile LiveScience uurimuse põhiautor, Harvardi ülikooli evolutsioonibioloogia doktorant Victoria Wobber. "Pigem näib, et ajal, mil meie eellased šimpansidest ja kääbusšimpansidest eraldusid, reageerisid ahvid säärases olukorras samamoodi, kandes selle evolutsiooniliselt inimesele edasi."Juuni lõpul ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) avaldatud järeldusteni jõudsid Harvardi ülikooli teadlased ahvidele kunstlikke võistlussituatsioone tekitades. Kahe isase šimpansi või kääbusšimpansi (bonobo) silme all viidi kõrvaltuppa tükike söödavat. Seejärel toimetati sinna ka ahvid ise. Tagajärg? Pooltel juhtudest napsas söögi ära iga paari domineerivam ahv, ülejäänud katsetel aga jätkus toitu mõlemale, kirjutab LiveScience.Ühtlasi võeti ahvidelt katse käigus süljeproove, mõõtmaks hormonaalseid muutusi. Juhtudel, kui toitu ei otsustatud jagada, tekitas ootusärevus muutusi mõlema liigi hormoonides, ent: šimpansidel tõusis agressiivsust kasvatava testosterooni tase, bonobodel aga kortisool – hormoon, mida seondatakse stressiga. "Isased šimpansid võtsid võistlusmomenti kui ohtu oma staatusele, bongodel tekitas see aga ängistust," rääkis Wobber.Seejuures registreeriti muutused juba enne ahvide toidule lubamist – ehk, nii šimpansid kui bonobod näisid eelnevalt ennustavat, kas altruistlikust jagamisest tuleb midagi välja või mitte. Samuti väärib tähelepanu, et kortisoolitase kasvas mõlema bonobo puhul – nii toidujaotamise "võitjal" kui "kaotajal". "Niisiis tekitas situatsioon, kus toit võrdselt ei jagu, pingeseisundi ka sellel isendil, kes tegelkult sai rohkem," viitas Wobber. Tulemusi aitab põhjendada tõik, et šimpansid elavad isaste juhitud kogukondadena, kus staatus määrab kõik ja selle eest võideldakse vihaselt; bonobodel seevastu domineerivad emased, muutes ka vastassugupoole üksteisega arvestavamaks. Pärast liikide lahknemist näikse bonobodel olevat välja kujunenud rahumeelne viis sääraste pingeseisunditega toime tulemiseks, samas kui šimpansid otsivad tänini lahendusi sõjakamalt. Uurimuse põhjal võisid need käitumuslikud erijooned areneda kõrvuti muutustega vastavate hormoonide tasemes.Varasemate uurimuste järgi tõuseb võistlussituatsiooniga passiivsemalt leppivate meeste puhul samuti kortisool, äkilisematel aga testosteroon. Samas ei tea uurijad veel – ehk on ühe meesterahva puhul võimalikud ka mõlemad hormonaalsed muutused, sõltuvalt olukorrast. Üks erijoon näib meestel siinkohal igal juhul olevat: midagi võites neil testosteroon tõuseb, kaotades aga langeb. Säärast, n-ö kurva või joovastunud tugitoolisportlase sündroomi ahvide puhul ei täheldatud, vahendab LiveScience.Loe veel:Uurimus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (28. juuni 2010)
