Vananemist pärssiv valk mõjutab ka õppimisvõimet ja mälu
Toimetas Mart ZirnaskÜhendriikide teadlaste katsed näitasid, et kuulus "vananemise-vastane" valk SIRT1 kannab hoolt ka õppimisvõime ning mäluteravuse eest: selle puudulikkusega hiired jäid mõtlemisülesannetega selgelt hätta.SIRT1 on sirutiinide valguperekonna liige. Need osalevad ainevahetuse regulatsioonis ja paljudes teistes protsessides, mis lõppeks viivad vananemiseni. Veelgi enam: eksperimentide põhjal näikse sirutiine aktiveeriv aine – resveratool – aitavat üle elada Alzheimeri tõve "hiirversiooni", parandades ühtlasi näriliste mälu ja õpivõimet. Milline roll on mälutegevuses aga nimelt SIRT1-valgul, seda teadlased seni öelda ei osanud. Massaschussettsi Tehnoloogiainstituudi uurija Li-Huei Tsai uurimisrühmal õnnestus seda seost avada, vahendab Science News.Uurimisrühm pani geneetiliselt muundatud, SIRT1-puudulikkusega hiired sooritama mitmesuguseid õppimis- ja mäluteste. Hiired ei suutnud meenutada veelabürinti uputatud platvormi asukohta, ei osanud teha vahet uuel ja vanal esemel, mis nende puuri asetati ning ebaõnnestusid ka muudel sarnastel katsetel. "Nende õppimisvõime on selgelt kahjustunud," rääkis Tsai portaalile.Selle põhjus: geenimutatsiooniga hiirte närvirakkude vahel oli vähem ühendusi ehk sünapse, mis pärssis nende võimet mälestusi talletada. Järgmiseks ilmnes, et hiirtel napib ka valku nimega CERB, mis närvirakkude vaheliste sidemete tegevust reguleerib. CERB-valgu taset hoiab SIRT1 kontrolli all pisikese RNA-lõigu kaudu: kui RNAd on vähem, siis on CERB-valku rohkem. Geenimutatsiooniga hiirtel seda "pidurit" ei olnud – seega sai ribonukleiinhapet rohkem ja too otsustas CERBi tootmise üldse seisma panna.Nagu viitas Lõuna-California ülikooli gerontoloogia-uurija Valter Longo, kinnitab uurimus SIRT1 rolli tähtsa molekulina, mis "valvab" paljusid rakuprotsesse. Samas manitseb ta, et jutuga SIRT1 taseme tõstmisest kui "mälurohust" tuleks ette vaadata: hiired, kelle puhul seda käesolevas eksperimendis katsetati, ei lahendanud meeldejätmisülesandeid sugugi paremini kui normaalse SIRT1 nivooga isendid. Samuti ei ole veel teada, millised võiksid olla säärase mutatsiooni kaugeleulatuvamad tagajärjed – tema enese varasem uurimus on näidanud, et kõrgendatud SIRT1 tase hoopis kahjustab närvirakke.California ülikooli molekulaarbioloog Paolo Sassone-Corsi viitas aga Science Newsile, et SIRT1 võib reguleerida ka teiste RNAde tegevust. "Ma arvan, et nähtavale toodi ainult üks teeots," rääkis ta. "Paistma hakkas uus tükk horisonti. See on tõesti väga põnev."Li-Huei Tsai uurimisrühma töö ilmus 11. juulil ajakirjas Nature.
