Saudi-Araabiast leiti seni tundmata primaadi pealuukivistis
Toimetas Mart ZirnaskSaudi-Araabiast leiti 29-28 miljoni aasta vanune poolik pealuukivistis, mis kuulus seni tundmata primaatide esindajale. See lubab oletada, et inimese eellased lahknesid ahvidest teadaolevast mõnevõrra hiljem.Fossiil kaevati välja 2009. aastal Saudi-Araabia ja Michigani ülikooli geoloogide ühisekspeditsioonil. "See pole ei ahv ega inimahv, vaid midagi vahepealset – kõigi inimahvide ja Vana Maailma ahvide eelkäija fossiil," kirjeldas Michigani ülikooli paleontoloog Iyad Zalmout portaalile LiveScience uurimust, mis avaldati äsja ajakirjas Nature.Vana Maailma ahvid (näiteks makaagid) elavad praegu Aafrikas ja Euraasias. Just neist põlvnevad inimlased ehk hominiidid – lisaks inimesele ka orangutangid, gorillad ning Aasia vihmametsades elutsevad väikesed gibonid. See, millal ahvide ja inimlaste sugupuu lahknes, on üks inimevolutsiooni mõistmise võtmekohti. Varasemad ahvide, inimeste ja muude primaatide geneetilised analüüsid on lahkulöömise asetanud oligotseeni ajasutsse – 35-30 miljoni aasta taha. Ent senised kesk- kuni hilisest oligotseenist (30 kuni 23 miljoni aasta tagant) pärinevad tõendid selles osas ei ole kuigi arvukad.LiveScience vahendab, et Saudi-Araabiast leitud kivistis on märk seni tundmata keskmist kasvu primaadiliigist. Säärased võisid elada veidi enne hominiidide ja Vana Maailma ahvide sugupuu hargnemist. Nimetati see saadanius hijazenseks – "saadan" viitab araabia keeles kõigile ahvilistele, "Al Hijaz" aga piirkonnale, kust avastus pärineb.Primaat võis sarnaneda Uue Maailma ahvidega (Lõuna-Ameerika juurtega teine suur grupp, kuhu kuuluvad kõikvõimalikud sabaga ahvid nagu marmosetid, tamariinid, kaputsiinahvid ja teised). Oletatavasti oli ka tema sabakandja ning liikus ringi neljal jalal. Kivistisel oli märgata sügavaid hammustusjälgi ja torkehaavu. Nagu uurijad viitavad, oli piirkond, kust kivistis leiti, praegusest Saudi-Araabiast tollal tublisti erinev: soe ja lopsakas mets. Teiste hulgas kodukoht kreodontidele – välja surnud ürgkiskjalistele, kaslastest ja koerlastest märksa "tõsisematele" loomadele, kelle suured kihvad olid sedasorti kahjustuseks võimelised.Fossiilistunud pea "omanikuks" näib olevat täiskasvanud isane, kes kaalus 15-20 kilo. Ilmnes ka toruja kõrvakilega seotud luu olemasolu – viide ühisele joonele kitsarinnaliste ahvidega, kes on inimlaste ja Vana Maailma ahvide ühine eellased. Samas ei tuvastatud tema puhul sellele sugukonnale omast ninaõõnt. Liigid, millega saadaniuse puhul ühisjooni leiti, elasid vahemikus 29 kuni 24 miljonit aastat tagasi, vahendab LiveScience."See on aeg, mil hakkas laienema Punane Meri, muutusid merevee tase ja kliima, siin kohanes uusi loomi Euroopast ja taimi Lõuna-Aasiast," rääkis portaalile samuti Michigani ülikooli paleontoloog William Sanders. "Nüüd saame kõiki neid faktoreid uurida, et mõista paremini kogu seda evolutsioonilist laboratooriumi, mille tõttu ka meiesarnased olevused välja ilmusid."Saadaniuse kivististe otsing jätkub – eesmärgiks kokku saada selle liigi terviklikum skelett.Loe veel:Artikkel ajakirjas Nature, 15. juuli 2010
