Ära kogu andmeid
Ühendriikides opereeriva sideettevõtte Verizoni ettevõtluse riski töörühma aasta taguses raportis viidati ligemale 300 miljonile andmekirje vargusjuhtumile. Raport algab sõnadega, et raportile eelnenud 2008ndat mäletavad nii ettevõtlus kui kliendid äreva aastana. Hirm, ebakindlus ja kahtlused haarasid globaalseid turgusid, korporatiivsed hiiud kukkusid murettekitava regulaarsusega jne. Kuid majandushukust kirjeldavate pealkirjade seas olid ka ajaloo suurimad andmevargused. Kardetavalt aga ei ole nendele keegi suurt tähelepanu jõudnud omistada.Enamus kahjurlusest ehk 67% juhtumitest sai võimalikuks tänu andmete omaniku tõsistele, kurjategijate eesmärkidele kaasaaitavatele vigadele. 64% juhtumitest olid seotud häkkimisega. 99.9% andmetest varastati serveritest ning mitte ringiliikuvamateks muutunud ettevõtte sülearvutitest. Raporti koostanud eksperdid tõdevad, et 87% vargustest oleks olnud lihtsate vahenditega ärahoitavad. 83% varguste iseloomu kategoriseeriti märksõnaga „lihtne“.Kriitiline raport ei täidaks oma eesmärki ilma konstruktiivsete soovitusteta kuidas tulevikus saaks taoliseid probleeme vältida. Esimene soovitus oli hämmastavalt loogiline – ära kogu andmeid. Sellele järgnes soovitus neile kes peavad andmeid koguma – keskenduda vaid hädavajalikule kas juriidilisel või tehingu põhjustel.Seega, 9/10 andmevargust oleks ärahoitavad, kui andmete omanikud oleksid hoolsamad. Oleks on aga Poleksi vend, see tähendab, et lihtsusest hoolimata jääb hooletus alatiseks, universaalseks konstandiks, väärtusega kusagil 90%. Järelikult polegi vaja tegeleda mingite keerulisemate kaitsekulutustega, sest neist poleks lihtsalt 90% juhtudest eriti kasu. Loobuge lihtsalt andmete kogumisest! Paraku on seda nii raske teha, sest andmete kogumine on odav ja meie evolutsiooniline taust on olla korilane.Selle aasta taguse tõdemuse kõrvale võib täna lisada huvitava tähelepaneku arvutitootja Delli ettevõtete divisjonilt, mille järgi firmade talletatud andmetest 90% kirjutatakse vaid ühel korral ega loeta enam kordagi. Tegemist on seega omamoodi zombie andmetega, mis pole elus ega surnud ja enamikul juhtudest puudub neil ettevõttele praktiline väärtus. Tulles eelmise raporti sõnumi juurde tagasi, siis oleks kõigi jaoks turvalisim lahendus neid andmeid mitte koguda. Aga võta näpust – oleme ju korilased.Korilastest pärinemist iseloomustavad ka meie tajumehhanismid ning mälu. Õigemini nende sobivus küttimiseks ja koriluseks, sest looduslik valik on neid selles arenguastmes seni kõige kauem treeninud. Kindlasti polnud ei kütile ega korilasele vaja meelde jätta PIN-koode ja võtmesõnu. Ühe ettevõtte arvutuste järgi raiskame igal aastal ühes koos ununenud võtmesõnade probleemile üle 10 300 tunni. Normaalseks kohanemislahenduseks on lihtsate ja meeldejäävate võtmesõnade kasutamine. Odavuse hinnaks on aga turvalisuse langus. Viimast õõnestavad erinevad võtmesõnu varastavad viirused, sest juunikuu internetti ühendatud arvutite seas populaarsuselt teiseks nuuskurvaraks oli võtmesõnade näppaja.Loo moraal – kogud tõenäoliselt andmeid mida ise kunagi ei kasuta ja mille juurdepääsuvõtmed kas oled ammu kaotanud või võõrale lekitanud. Kuna aga andmed on olemas, siis on nende üha tõenäolisemaks saatuseks liikuda sinna, kuhu poleks vaja. 
