Ujujate ja sprinterite kiiruse määrab keha raskuskese
Toimetas Mart ZirnaskMiks on parimad ujujad Euroopast ja kuulsaimad sprinterid Aafrika juurtega? Ühendriikide teadlased järeldasid, et vastus peitub keha raskuskeskme erinevas paiknemises.Möödunud aastal juhtis Duke'i ülikooli inseneriteaduste professor Adrian Bejan uurimust, kus 100 aasta maailma tipptulemuste foonil järeldati, et ujujate edukuse määrab nende (pikem) kasv. Nüüd võttis professor Bejani juhitud uurimisrühm vaatluse alla ka kiirussportlaste rassilised erinevused. Toetudes ujumise ja 100 meetri jooksu maailmarekordite arengule ligi saja aasta vältel, näidati, et aafriklaste domineerimise jooksurajal ja eurooplaste üleoleku basseinis põhjustab olulisel määral inimkeha raskuskese. Ehk: mustanahalistel asub see veidi kõrgemal kui valgetel, vahendas PhysOrg.Musta- ja valgenahaliste kehatüüpide erisusi osatakse praeguseks välja tuua terve rida, rääkis PhysOrgi vahendusel üks uurimuse kaasautoritest, Cornelli ülikooli doktorant Edward Jones. "Tõesti saab kirjeldada selgeid mustreid," ütles ta. "Võime arutada, kas kiiremad sprinterid on Jamaical või Kanadas – aga enamiku nende juured viivad ikkagi Lääne-Aafrikasse." Seevastu ujujad pärinevad enamasti Euroopast ning on seega peamiselt valged. Siiski ei ole küsimus mitte rassis, vaid pigem bioloogias, rõhutavad autorid."Mustanahalistel kipuvad olema pikemad ja peenemad jäsemed, mis tähendab, et võrreldes sama kasvu valgetega paikneb nende keha raskuskese kõrgemal," rääkis professor Bejan. "Asiaatidel ja valgenahalistel on pikem ülakeha ja seega asub ka raskuskese madalamal."Varasemate uurimuste põhjal asub mustanahaliste keha raskuskese 3% kõrgemal kui valgetel. Seda aluseks võttes rehkendas Bejani rühm nüüd neile sprindirajal 1,5-protsendilise eelise; valgetel omakorda oli samasugune teoreetiline üleolek veekeskkonnas, ujudes. Arvestades, et kiirusaladel parandatakse rekordeid sajandiksekundite kaupa, on see vahe olulisem, kui esmapilgul näib, viitavad teadlased ajakirjas International Journal of Design and Nature and Ecodynamics avaldatud uurimuses.Raskuskeskme paiknemise põhjal võiks parimad ujujad tegelikult pärineda hoopis Aasiast – ent eurooplaste edestamist takistab nende lühike kasv, rääkis Bejan. "Sisuliselt on edasiliikumine jätkuv ettepoole langemise protsess," selgitas ta. "Keha mass langeb edasisuunas ja seejärel jälle tõuseb. Kõrgemalt kukub mass kiiremini ning jooksmise ajal sõltub massi kõrgus raskuskeskme paiknemisest. Kõige kiiremate ujujate pikk keha lubab neil kaugemale ette langeda ning tekitada suuremaid ja kiiremaid laineid."Uurijate sõnul võimaldab kehatüüpide evolutsiooni – ja seega ka sportlaste kiirust – ennustada Bejani arendatav ("konstruktaalne") teooria. Kõige laiemas plaanis käsitleb see voolavust – läbi nii erinevate nähtuste nagu jõgkondade teke ja loomade liikumisviis. Tõsi, nagu autorid viitavad, kujundavad sportlase edu siiski väga paljus ka sotsiaalsed ja kultuurilised faktorid – näiteks madalama elatustasemega riikides lihtsalt ei ole nii palju basseine kui Euroopas. Kogukondliku julgustuse ja toetuse korral ei pruugi bioloogilised eeldused üldse primaarsed olla, rõhutab Edward Jones. "Vaadake kas või õdesid Williamseid või Tiger Woodsi."Loe veel:Artikkel ajakirjas International Journal of Design and NatureConstructal Theory Web Portal
