Lugeda paberit või ekraani?
 Varasemast on teada, et suvekuumus mõjutab vereringe ümberkorralduste kaudu  meie jaksu infot töödelda ehk mõtelda. Uudse lisana võib nüüd tõdeda, et kuumus rabab jalust ka interneti „vaimsuse“, kui viimase all näha näiteks unikaalse internetilikku fenomenina Wkipediat. Nimelt olevat kuumus ära väsitanud ühe kahest suurest serveripargist, mis seda populaarset infovaramut elustas. Kuumarabanduse sai Amsterdami andmehoidla ja see langes rivist välja, tänu millele kasvas hüppeliselt teisel pool Atlandit asuva Florida keskuse koormus, ning tänu millele lõppes ka selle arvutipargi ramm.Huvitav, mida inimesed puhkuse ajal Wikipediast otsivad, et viimane ei pea koormusele vastu? Eelmise aasta statistikast selgub, et kõige populaarsematest igapäevastest päringutest oli kuuendal kohal Wikipedia ise. Seejuures käidi igapäevaselt kõige enam uurimas sõna „wiki“ tähendust, eespool Biitleid ja Michael Jacksonit. Selline nõiaringilik, semantiline mõttelühis võiks isegi suvekuumuse sümptomiteks sobida, koos Wikipedia mõistuse ülekuumenemisega. Aga nagu öeldud, käib see eelmise aasta kohta. Mis ei välista, et see aasta oli hullemgi.Seega, kuna keegi lõhkus vahepeal vikipeedia ära, siis on sobiv hetk mõtelda ekraanilt lugemise peale. Tuntud tarbijaliideste disainer ja kasutatavuse uurija Jakonb Nielsen tutvustas äsja uuringu tulemusi, milles ta võrdes teksti lugemist raamatust, arvutimonitorilt ja kahelt populaarselt nn e-raamatu platvormilt – Apple iPad’ilt ja Anazoni uuema versiooni Kindle’lt. 24 vabatahtlikku pidid lugema kiiruse peale sarnase keerukusega teksti. Teksti lugemisele kulus keskmiselt natukene üle 17 minuti. Vältimaks, et nad liiga tormakad ei oleks, hoiatati testitavad, et katse lõpuks peavad nad soritama ka tekstist arusaamise testi. Kuigi viimane polnud eraldi eesmärgiks ega mõõdikuks, tagas selline ülesande püstitus enam-vähem võrdse suhtumise kõikidesse etteantud tekstilugemise ülesannetesse.Tõenäoliselt ei tule kellelegi üllatuseks, et kõige kiiremini saab tekstiga ühele poole paberile trükitud teksti lugedes. Raamatust lugemise kiirus ületas teiseks tulnud iPadi keskmiselt 6.2% ja kolmandaks tulnud Kindle’t 10.7%. Kuna katsealuseid oli vähe, hoiatab Nielsen, et mõlemad uued platvormid jäävad statistiliselt raamatule alla ning sisuliselt on iPad’i ja Kindle’i tulemused samasugused ja nende vahel vahet pole. Viimane on oluline ära märkida, vältimaks võimalikku kaubanduslikku ärevust. Küll aga on vahe varasema arusaama ja värskete andmete vahel. Nimelt peeti varem ekraanilt lugemist raamatust oluliselt aeglasemaks. Nüüd paistab, et see vahe polegi enam kuigi suur.Uurides lugemiskeskkondade mugavuseelistusi, asusid nii paber raamat kui mõlemad e-raamatud  praktiliselt samal pulgal, kusagil 5.6 ja 5.8 palli juures, jättes arvuti kui kõige ebamugavama teksti lugemise vahendi  3.6 palliga tolmu köhima.Mida sellest kõigest järeldada? Kas teile ei tundu ilmselge sõnumina, et suvekuumuse ajal  unustage arvuti, kuna te ei otsi internetist nagunii midagi olulist, küll aga võite oma sammudega põhjustada ülemaailmset kriisi.  Selle asemel lugege parem mõnda raamatut.   
