Inimese eellased saabusid Põhja-Euroopasse arvatust varem
Toimetas Mart ZirnaskAastatel 2005 kuni 2008 tehtud väljakaevamised Suurbritannia kagurannikul Happisburghis tõid muuhulgas lagedale 78 peopesasuurust kivi, mille servad on sihipäraselt teritatud, vahendab Science News. "Võimalik, et tööriistad valmistasid kunagise suurema inimese eellaste populatsiooni liikmed," ütles üks ajakirjas Nature publitseeritud uurimuse autoreid, Londoni loodusajaloo muuseumi antropoloog Chris Stringer portaali vahendusel. "Nad tulid sealsetele aladele siis, kui oli soojem, ning suutsid kliima jahenedes ellu jääda."Sääraseid tööriistu leiti ümbruskonnas mitmest erinevast settekihist. Seega väisasid inimlased ehk hominiidid – tõsi, seni veel kindlaks tegemata liigist – neid alasid ilmselt korduvalt, oletas uurimisrühma juhtinud Londoni University College'i arheoloog Simon Parfitt. Veel hiljuti arvati, et inimese eellased jõudsid Põhja-Euroopasse kõige varem 500 000 aasta eest. "Nüüd on see jälle lahtine," viitas Science Newsile Sheffieldi ülikooli arheoloog Robin Dennell.Seniste leidude põhjal kodunesid hominiidid Aafrikast välja rännates esmalt Lääne-Aasias ning Hispaanias Atapuerca mägedes – vastavalt 1,8 ja 1,2 miljonit aastat tagasi. Ent hiljuti samuti Kagu-Inglismaalt välja kaevatud kivitööriistad viitavad juba 700 000 aasta tagusele asustusele neil aladel. Kuna see langeb kokku kliimasoojenemise-perioodiga, oletavad uurijad, et temperatuuri tõustes liikusid hõimud põhja ning külmenedes tagasi lõunasse. Parfitti uurimisrühm viitab, et nende leiud kinnitavad seda: kuna kivitööriistadega koos kaevati välja ka jahedas kohastunud loomade, putukate ja taimede jäänuseid, näivad hominiidid ebamugava Põhja-Euroopa talve tõepoolest ühes nendega üle elanud olevat.Tollased Kagu-Inglismaa suved olid arvatavalt umbes sama soojad nagu praegu, talved mõni kraad jahedamad. "Ikkagi armetu seis neile, kes Vahemere kliimaga harjunud," kommenteerisid ajakirjas Nature geokronoloogid Andrew Roberts ja Rainer Grün Canberra ülikoolist.Happisburgh – praegune tiheda metsaga kaetud ala Põhjamere rannikul – oli kunagine Thamesi jõe säng ning geoloogiliste analüüside põhjal 800 000 aastat tagasi ilmselt "kuiv sild" Inglismaa ja mandri-Euroopa vahel. Kaevamised tõid välja ka merevee tõusude aegu kodunenud molluskite ja koorikloomade kesti; samuti on sealt varem leitud mammutite, ninasarvikute ja hobuste luid. Neile võisid meeldida Thamesi-äärsed tasandikud, mida suurvesi üle ujutas.Piirkonna pinnases on märke Maa magnetvälja muutumisest – varasemate teadmiste järgi 780 000 aasta tagusest sündmusest. Ent välja kaevatud fossiilid ning meresetetest kogutud (kliimat iseloomustav) info vee hapnikuisotoopide lubavad hominiidide võimaliku asustusperioodi nihutada vahemikku 840 kuni 950 tuhat aastat tagasi. Perioodi, mil oli suhteliselt soe.Hominiidide endi kivistisi Happisburghist aga leitud ei ole. Chris Stringer pakub, et tööriistade omanikud võisid hõimneda samal perioodil Hispaanias Atapuerca mägedes elunenud homo antecessoriga – nn pioneerinimesega, keda peetakse Euroopa neandertaallaste eelkäijaks. Spekuleerida saaks ka sirginimese ehk homo erectuse ning homo floresiensisega (umbes meetrist kasvu liik Indoneesiast Florese saarelt), ent nemad paiknesid tol ajal leiukohast liiga kaugel Aasias.Siiski, teravriistade kindlamaks omistamiseks homo antecessorile peaks samas piirkonnas ilmnema märke sihipärase tulekasutuse, jahikäikude ning püsivamate laagripaikade kohta. "Kas nad olid turistid, sisserändajad või kolonisaatorid?" küsib Robin Dennell. "Me ei tea."Ent 83-kilomeetrisel rannikuribal näib potentsiaalseid hominiidide asustuspaiku teisigi. "Potentsiaalselt võib see olla Briti Olduvai kuristik," ütles Science Newsile Chris Stringer. Ehk: sama väärtuslik nagu piirkond Tansaanias, kust 1930ndatest saati on leitud palju võtmetähtsusega, kuni 1,8 miljoni aasta vanuseid märke inimese eellastest.Vaata veel:Lühivideo leitud tööriistadest (The Guardian)
