Uurimus kinnitab koolitundide alguse hilisemaksviimise soodsat mõju
Toimetas Kristina VeidenbaumHasbro lastehaigla uneekspert professor Judy Owens raporteerib, et isegi pooletunnisel koolipäeva alguse edasinihutamisel on märkimisväärselt soodne mõju noorte tähelepanuvõimele, meeleolule ja tervisele. Tema leiud avaldati ajakirja Archives of Pediatric and Adolescent Medicine juulinumbris.  Ebapiisav, alla üheksa tunni kestev uni noorukieas on tuntud probleem ja üks põhilisi rahvatervise muresid. Laste uneeksperdid on inimesi üles kutsunud arutelule koolipäeva algusaja edasilükkamisest. Owens juhtis uurimust väikeses Rhode Islandi koolis, kus esimene koolitund nihutati kella kaheksalt poole üheksale, vahendab Eurekalert. Optimaalne unevajadus noortel on 9- 9 ¼ tundi öö jooksul, olenemata nende eelistatud ärkvelolekuaegadest. «Praktiliselt tähendab see, et keskmisel noorel inimesel on raskusi magamajäämisega enne kl 23,» teab Owens. «Niisiis, nende ideaalne ärkamisaeg on umbes kell 8 hommikul.» Ta märgib ka: «Noori mõjutavad lisaks bioloogilistele teguritele ka arvukad keskkonna- ja elustiili faktorid nagu näiteks õppetöövälised tegevused, kodutööd, mitmed rahateenimisvõimalused – kõik see avaldab mõju nende magamisharjumustele. Magamatuse tulemusena puhkavad noored ennast «välja» alles nädalavahetustel, millega kaasneb ööpäevase rütmi segiajamine ja päevase tähelepanuvõime vähenemine. Owens kommenteerib: «Ei maksa imestada terve hulga uuringutulemuste üle, mis tõestavad, et keskmine noor inimene vaevleb krooniliselt unepuuduse käes ja on patoloogiliselt väsinud.»Unepuuduse tagajärjed on kaugeleulatuvad: võivad tekkida meeleolu-, tähelepanu- ja mäluhäired, käitumisprobleemid, võib langeda akadeemiline suutlikkus ja väheneda õppimisvõime. Ka suureneb ülekaalu tekkimise ja stimulantide kasutamise risk. Uurimuse tarbeks lükati ST. George'i koolis talveperioodil koolipäeva algus 30 minuti võrra edasi. Et vältida tundide lõpu edasilükkumist, viidi sisse väikesed, 5-10-minutilised muutused tunniplaanis. Internaadilaste magamaminekuprotseduurid ja elektroonika kasutamise piirangud ei muutunud. Õpilased, kelle vanemad nõustusid uurimuses kaasa lööma, osalesid nii enne kui ka pärast tundide alguse muutmist vaatluses meili teel. Magamisharjumuste uuringus osales üle 3000 keskkoolilapse Rhode Islandil ja mitmes muus piirkonnas ning seda kasutati tüüpiliste magamis- ja ärkveloleku harjumuste hindamiseks. Uurimus sisaldab ka unisuse, magamise ja ärkveloleku probleemide ning depressiooni skaalasid.Uurimistulemused osutavad, et pärast tundide alguse edasinihutamist magasid lapsed märkimisväärselt, 45 minutit rohkem. Drastiliselt vähenes nende õpilaste hulk, kes tundsid, et nad «vaevalt saavad» piisavalt magada (69 protsendilt 34 protsendile). Nende laste protsent, kes ei saa «mitte kunagi» oma unevajadust rahuldada, langes 37 protsendilt 9-le.  Vähenes ka väsimus ja motivatsiooni puuduse probleem ning endisest väiksem protsent õpilasi hindas endid õnnetuks või depressiooni all kannatavaks (66 protsendilt 44 protsendile). Niisiis kahanes märkimisväärselt ka nende laste hulk, kes külastasid kooli tervisekekust väsimusega seotud kaebuste pärast (15 protsendilt 5 protsendile). Õpetajad teatasid, et  ka puudujaid oli mitukümmend protsenti vähem kui enne tundide aja nihutamist. Siiski, ainult väike osa, 11% õpilastest teatas, et nad said magada 9 või rohkem tunde. Owens võtab kokku oma leiud: «Tundide alguse väike edasinihutamine tõi kaasa uneaja pikenemise ja vähendas päevast unisust. Kõige olulisem on aga siinjuures, et õpilased tundsid end vähem rusututena ja soovisid osaleda mitmesugustes tegevustes.» 
