Uuring: jätkusuutlikkuse õpetamisel eiratakse eetilisi küsimusi
Toimetas Kristina Veidenbaum Igaüks nõustub, et jätkusuutlikkus – energiakasutuse kärpimine, süsihappegaasi emissiooni vähendamine ja Maa hoidmine rohelisena – on hea. Kuid miks me nii mõtleme? Kas me toetame jätkusuutlikkust õigetel põhjustel? Need küsimused esitab keskkonnaeetika ja filosoofia professor Michael Nelson ajakirjas „Bioscience“ pealkirja all „Jätkusuutlikkus: vooruslik või vulgaarne?“ Nelson ja tema kaasautor John Vucetich arutlevad, et eetika on elutähtis jätkusuutlikkuse õpetamisel ja uurimisel, kuid siin on tugevaid puudujääke, vahendab Michigani Osariigi Ülikooli uudiskülg. „See debatt on peaaegu täielikult tähelepanuta jätnud jätkusuutlikkuse fundamentaalse, eetilise dimensiooni,“ kirjutavad nad. Nelson ütleb, et hariduslikust vaatenurgast on oluline katta kõik jätkusuutlikkuse aspektid. „Kõigega, mida me teeme, edastame me oma tudengitele sõnumeid,“ tõdeb ta. „Me näeme oma tudengeid kui inimesi, kes tahavad teha maailmas olulisi asju. On tähtis, kuidas me neid kujundame.“Autorid tõstatavad keskse küsimusena: kas me hoolime ökosüsteemi tervisest, kuna see on väärtuslik iseenesest või kuna see teenib inimeste huve? Nelson ütleb, et me ei suuda olla jätkusuutlikud, teadmata, mida see tähendab. Oma töös vaagivad Nelson ja Vucetich kõige laiemalt kasutusel olevaid jätkusuutlikkuse definitsioone. Need osutavad laias laastus, et jätkusuutlikkus on "inimlike vajaduste rahuldamine sotsiaalselt õiglasel viisil, säilitades ökosüsteemide tervise". Kuigi see definitsioon paistab päris spetsiifilisena, võib see tähendada kõike, mis jääb "ära kasutada nii palju kui tahad, rikkumata võimet tulevikus kasutada nii palju kui tahad" ja "ära kasutada nii vähe kui tarvilik, säilitamaks tähendusrikas elu" vahele.„Ühest definitsioonist kasvab välja kaks kokkusobimatut seletust jätkusuutlikule maailmale,“ möönab Vucetich. Kasutades nii üht kui ka teist seletust oleme möödapääsmatus eetilises kriisis. "Küsimus on selles, kas me ökosüsteemi tervise all mõistame ainult selle võimet täita inimeste vajadusi või eeldab ökosüsteemi tervis inimvajaduste piiramist?“ ütleb Nelson.
