Pilved – maailma juhtivate klimatoloogide suurim küsimärk
Toimetas Mart ZirnaskKuigi Maa kliima soojenemist kinnitavad teadlased peaaegu üksmeelselt, on hinnangud temperatuurimuutuste tempo kohta vägagi kõikuvad. Saamaks teada, miks see nii on, viis rahvusvaheline uurimisrühm läbi süvaintervjuud 14 maailma juhtiva klimatoloogiga.Kanada, Briti ja Ameerika Ühendriikide teadlaste ühistööna valminud uurimuses püüti usutluste kaudu kaardistada tegureid, mis tippklimatoloogide seisukohti kujundada võiksid. Üksmeelselt nimetasid teadlased peamiseks teadmatuse külvajaks pilvkatte, mille üle vaieldakse juba aastakümneid, vahendab äsja ajakirjas Proceedings of the Nationdal Academy of Sciences (PNAS) ilmunud uurimust New York Timesi keskkonnablogi Green.Ühelt poolt peegeldavad kõrgemad pilved päikesevalgust kosmosesse tagasi, alandades seega Maa temperatuuri. Teisalt aga mõjub pilvkate allpool justkui "tekina", mis atmosfääri juba jõudnud soojust alal hoiab. Ka on uurimused näidanud, et kasvuhoonegaaside tagajärjel soojenev planeet tekitab aina rohkem veeauru, mis pilvi juurde loob – ja samas viidatakse, et soojenev ookean hoopis hõrendab madalamal asuvaid pilvi, mis omakorda lasevad läbi rohkem päikesesoojust. Milline on nende protsesside koguefekt? Seda juhtivad klimatoloogid ei tea, ja esmajoones just selle tõttu on nende hinnangud kliimamuutuste tempole nii erinevad, viitab NYT blogi.14 maailma tippteadlasel paluti analüüsida erinevaid stsenaariume, kus kasvuhoonegaaside osakaal atmosfääris on kas madal, keskmine või kõrge. Nende baasil tuli teadlastel hinnata Maa temperatuuri keskmist muutumist etteantud perioodil. Drastilised vahed hinnangutes tulid esile just kõrgema emissiooni lõikes: pakutud kraadiklaasinäidu tõusud aastaks 2200 jäid vahemikku 2,8 kuni 6,7 kraadi Celsiuse skaalas. Neist esimene oleks võideldav, ehkki mõjuks karmilt vaesematele riikidele. 6,7kraadine muutus seevastu hävitaks paljud liigid, tõstaks maailmamere taset ning viiks suurte üleujutusteni, kirjutab NYT blogi.David Keith, Calgary ülikooli füüsik ja üks värske uurimuse autoritest ütles NYTle, et süvaintervjuud peaks aitama edasisi kliimauuringuid õiges suunas juhtida, tuues välja kliimateaduse kesksed probleemid.Samas – nagu viitab NYT – koorus intervjuudest ka "kainestav leid": ebakindluse vähenemist omaenese ennustustes juhtivad klimatoloogid lähiajal märkimisväärselt ei näe. Samuti nentisid teadlased (vastusena uurijate esitatud küsimusele), et teadmatust aitaks küll vähendada valitsuste poolt kliimamuutustega võitlemisele kulutatava raha kolmekordistamine, ent seejuures "mitte otseses proportsioonis rahastamise kasvuga".
