Bioloogilise mitmekesisuse põhjus peitub maa all
Toimetas Mart ZirnaskTeadlaste katsed puuliikidega tõid välja taimestiku-uurijate "Püha Graali": metsad püsivad liigirikkana tänu pinnases elutsevatele haigusetekitajatele.Küsimus, miks on metsas palju erinevaid puid, vaevas isegi evolutsiooniteooria isa Charles Darwinit. Senised uurimused on küll edukalt näidanud taimede evolutsiooni mustreid – seda, kuidas liigid kujunevad ja kaovad –, ent kogu protsessi tõukejõud suudeti veenvalt ära näidata alles nüüd. Milwaukee ülikooli ja Smithsoniani troopikauuringute instituudi teadlaste katsed eri puuliikide seemikutega (seemnest kasvatatud taimed – toim.)  näitasid, et puid hoiavad elus pinnases levivad pisikesed haigusetekitajad, vahendab Science Daily ajakirjas Nature publitseeritud uurimust.Smithsoniani instituudi teadur ja Milwaukee-Wisconsini ülikooli järeldoktor Scott Mangan rääkis Science Dailyle, et juba pikemat aega on teada, kuidas puude seemikud oma emataimede või teiste liigikaaslaste all hästi elus püsida ja kasvada ei suuda. Ent täiskasvanud puud hoiavad alal kahjureid ja haigusi. "Ja need haigusetekitajad kahjustavad puude endi seemiktaimi rohkem kui teiste liikide omi," selgitas Mangan. See ongi troopikapuude liigirikkuse põhjus.Järelduseni jõudmiseks istutas Mangan esmalt metsas viie puuliigi seemikuid täiskasvanud taimede alla. Samad seemiktaimed sirgusid ka kasvuhoones – ent igaüks pinnases, mis koguti metsast teist liiki katsetaimede ümbert. Katsete põhjal avaldus pinnaseorganismide kahjustav mõju järjekindlalt tõsisemalt just haruldasemat liiki seemiktaimedele. Nii lubab see, kuidas seemikud sõsartaimede ümbert kogutud pinnases vastu peavad, ennustada ka seda, kui haruldased või tavalised taimed tulevikus on. Mangani katsetulemused haakuvad ka äsja ajakirjas Science avaldatud  Ohio ülikooli bioloogiaprofessori Liza Comita juhitud uurimusega, mis 30 000 puuseemiku abil püüab mõista kogu maailma metsade biodünaamikat.Idee täiskasvanud taimede ja seemikute vahelisest n-ö negatiivsest interaktsioonist kui bioloogilise mitmekesisuse "mootorist" on tegelikult juba mitu aastakümmet vana – tuntud kui Janzeni-Connelli hüpotees. "Ja alles nüüd jooksevad need asjad kokku," nentis Science Daily vahendusel uurimuse kaasautor Allen Herre, samuti Smithsoniani troopikauuringute instituudi teadlane. Ta täiendas, et soovituse otsida bioloogilise mitmekesisuse põhjust "maa alt" andsid nüüd kaks täiesti erinevat teaduslikku lähenemist: pikaajaline uuring liikide dünaamikast ja vahetud eksperimendid.Maa-alune elu on ka teadlastele tõeline sasipundar – juured, bakterid, seened, putukad ja muud pisiolendid üheskoos – ning selle uurimine kooslust rikkumata paras pähkel. Sestap on bioloogid pinnast nimetanud omamoodi "mustaks kastiks". Mangani katsed aga andsid võrreldavaid tulemusi nii looduslikus pinnases kui kasvuhoones. Sestap sobib just taimede ja pinnase "puhas", ilma igasuguste kõrvalmõjudeta interaktsioon kui mõõdetav meetod eri taimeliikide kooseksisteerimise uurimiseks."See on järjekordne hoop neutraalse biodiversiteedi teooriale, mis eeldab, et kõik liigid on sarnased," nentis Herre. "Need kaks publikatsiooni pakuvad selget kinnitust, et esineb stabiliseeriv mehhanism, mis mitkemekesisust säilitab, ja seega neutraalne dünaamika liigirikkust seleta."Loe veel: Biodiversity's 'Holy Grail' Is in the Soil : Soil-Borne Pathogens Drive Tree Diversity in Forests, Study Shows (Science Daily)
