Kogu Marss võis olla vesine
Toimetas Mart ZirnaskPlaneedi Marss põhjapoolusel märgati satelliitide abil mineraale, mis viitavad, et taevakeha võis varases ajaloos olla elukõlbulik täies ulatuses. Seni oli vesisele keskkonnale viitavat savi-sarnast ainest leitud üksnes lõunast.Marsi põhja- ja lõunapoolkera mõnetise erinevuse tõttu kahtlesid teadlased senini, kui palju sealsel vara-ajaloolisel keskkonnal globaalselt ühist leidub.Planeedi lõunaosa pinnakivimid on hinnanguliselt neli miljardit aastat vanad. Viimastel aastatel on Euroopa Kosmoseagentuuri ja NASA satelliidid sealsetel kõrgendikel kindlaks teinud savimineraale, mis laialdaselt osundavad kunagisele vesisele keskkonnale. Põhjaosas seevastu lasuvad vanemad kivimid hilisema vulkaanilise tegevuse tõttu sügavamal, mistõttu märke sarnastest, elu-spekulatsioone võimaldatavatest mineraalidest seal seni arvestataval määral ei olnud. Möödunud nädalal ajakirjas Science avaldatud uurimus viitab aga, et neid siiski esineb – suuremates kraatrites, mis pealmistest kivimikihtidest sügavamale ulatuvad."Nüüd võime öelda, et vedel vesi kujundas umbes neli miljardit aastat tagasi ümber kogu planeedi," ütles Ameerika-Prantsuse uurimisrühma juht, Pariisi ülikooli teadlane John Carter Science Daily vahendusel.Ka senised Marsi lõunapoolkera vaatlused Euroopa Kosomoseagentuuri satelliidi spektromeetriga OMEGA andsid leitud mineraalidest – valdavalt kihtsilikaatidest – põgusaid märke. Nüüd tõi edu NASA spektromeetri CRISM (Compact Reconnaissance Imaging Spectrometer for Mars) kasutamine: see võimaldas pinnast lähemalt ja detailsemalt uurida.Mis Marsi põhjapoolkera varasemad kivimid sügavamale toimetas? Enim aktsepteeritud teooria kohaselt rammis piirkonda kobakas taevakeha, mis muutis peaaegu poole planeedist kogu Päikesesüsteemi suurimaks kokkupõrkekraatriks. Kihtsilikaatide leidmine näikse nüüd viitavat, et selliste mineraalide teke – ja seega ka vähimgi elu – pidi leidma aset pärast kokkupõrget. Ja teisalt enne pindmiste setete teket."Säärane tugev kokkupõrge oleks kaotanud põhjapoolkeralt kõik tõendid varasema pinnase iseloomust," ütles Science Dailyle CRISMi spektromeetriga tehtud uurimistööde juht, USA John Hopkinsi ülikooli teadlane Scott Murchie. "Löök pidi toimuma tublisti enne vesise perioodi lõppu."Vaata veel:New Clues Suggest Wet Era on Early Mars Was Global (Science Daily)
