Inimkõne meloodia – võimalik vihje eri keelte grammatika universaalsusele
Toimetas Mart ZirnaskMassaschussettsi Tehnoloogiainstituudi lingvist Norvin Richards viitab oma värskes raamatus, et inimkõne intonatsioonil ja küsisõnade asetusel lauses võib olla vahetu seos. See võib peita endas üht selgitustest küsimusele, kuidas väikelapsed rääkima õpivad.Kuidas moodustab inimene küsilauseid? Ta võib asendada sihitise lihtsalt küsisõnaga, muutes seejuures intonatsiooni. Ent leidub ka keeli – muuhulgas inglise keel –, kus küsisõna ka liigub võrreldes selle sõnaga, millele see osundab: näiteks lausest "Heather is buying a book" ("Heather ostab raamatut") saab "What is Heather buying?" ("Mida Heather ostab?").Richards viitab oma uues raamatus, et seda, kas ja kuhu küsisõna lauses asetub, saab ennustada eri keelte intonatsioonimõjureid uurides. Analüüsides ühtkokku kahtkümmet keelt – sealhulgas baski ja jaapani –, märkas teadlane piisavalt rangeid intonatsioonireegleid, et oma hüpoteesi toetada, vahendab New Scientist. Teisisõnu on see ka viide maailma keelte grammatikate universaalsetele joontele.Intonatsioon kujuneb helikõrguse muutumise mustritest, mille vahele jäävad pausid. Richards märkas, et küsisõna liikumise sihitise suhtes määrab just nende pauside asukoht: see, kas need paiknevad vaadeldavas keeles tavaliselt fraaside alguses või lõpus.Säärasele seosele osundamine on maailmas esmakordne. Ent kas Richardsi hüpotees ka kõigi ülejäänud maailma keelte osas kinnitust leiab, on omaette küsimus."Kui see paika peab, on tegemist väga olulise avastusega," nentis ajakirjale New Scientist Lõuna-California ülikooli lingvist Maria Luisa Zubizarreta. Seos lauseehituse ja intonatsiooni vahel võib aidata selgitada, kuidas väikelapsed neile pidevalt kõrvu kostvast helivoost sõnajärge eristavad. Teisisõnu seda, kas intonatsioon toimib vihjena grammatikale, selgitas Zubizarreta.Loe veel: The ups and downs of speech that we all understand (New Scientist)
