Hüljes võtab kala jälje vurrudega üles
Toimetas Priit EnnetKala tee vees jätab jälje. Ja kuigi meie seda ei näe, tuleb välja, et hülged on võimelised kala jälje vurrudega ära tundma. Värske teadusuuring näitab, et ka kohast, kus kala tervelt poole minuti eest läbi on läinud, võtab hüljes ta nähtamatu jälje veest üles. See oskus aitab neil mereimetajatel ka kõige sogasemas vees kala püüda. Saksamaal Rostocki Ülikoolis tehti katseid, kus selgus, et hüljes suudab vurrude abil tajuda imepisikesi veekeeriseid, mille kala oma trajektoori peale maha jätab. Teadlased väidavad, et vurrud võivad hüljestele olla saagi leidmisel niisama tähtsad nagu delfiinidele ja vaaladele nende kuulus kajalood. Katsed näitasid, et hüljes võtab kala jälje üles ka juhul, kui jälje jätmisest on möödas tervelt 35 sekundit ja kala ise on selleks ajaks võib olla juba 70 meetri kaugusel. Katseid tehti tegelikult kalauime kujulise kummitükiga. Hülgel nimega Henry seoti silmad kinni, et ta nägemise järgi ei orienteeruks. Tuli välja, et viis sekundit pärast kummiuime möödumist jõudis Henry ta jälile 90 protsendise tõenäosusega. 35 sekundi järel oli jälje ülesvõtmise tõenäosus langenud 70 protsendini. Kui aga selle tehiskala möödaujumisest oli kulunud juba 40 sekundit, siis ei tajunud hüljes enam temast vette jäänud keeriselist jälge. Doktor Wolf Hanke ja ta kolleegid kirjutavad uuringutulemustest ajakirjas Journal of Experimental Biology. Ehkki katseid tehti randalhülgega, on teadlased üsna kindlad, et küllap leiavad kala jälje vurrudega üles ka muud liiki hülged. Vaata veel: Seals can detect underwater wakes left behind by fish (Telegraph.co.uk)
