Äärmuslik hapnikuvaegus võib päästa külmumissurmast
Toimetas Astra KallasmaaUus teaduslik uurimustöö heidab valgust fenomenile, miks mõned alajahtunud ja täiesti läbi külmunud elusorganismid suudavad pärast elutegevuse peatumist taas ellu ärgata. Seattle’is tegutseva Fred Hutchinsoni nimelise vähiuuringute keskuse rakubioloogi Mark B. Rothi laboratoorne uurimistöö selgitab selle fenomeni toimimispõhimõtteid ja seost hapniku tarbimisega. Rothi ja tema kolleegide tehtud katsed pärmseente, ümarusside ja vihmaussidega näitavad, et neil algelistel organismidel on surmavalt külmades tingimustes ellujäämiseks oma strateegia-  nad võivad alajahtumise ehk potentsiaalselt surmava külma üle elada, olles eelnevalt anoksia ehk äärmusliku hapnikuvaeguse teel viidud liikumatusse seisundisse.Roth pani tähele, et normaaltingimustes viibides ei suutnud pärmseened ja ümarusside embrüod ekstreemsetele miinuskraadidele vastu panna. 99 protsenti katsealustest hukkus pärast 24 tunnist viibimist temperatuuril, mis õige veidi ületas vee külmumispunkti. Katsealustest, kes enne külmumist viibisid ilma hapnikuta keskkonnas, jäi ellu 66 protsenti pärmibakteritest ja 97 protsenti ümarusside embrüotest. Pärast külmutamist paigutati rakudtaas sooja ja hapnikurikkasse keskkonda, mille järel eelnevalt hapnikuvaeses keskkonnas viibinud katsealused ärkasid elule ja elasid normaalpikkuses elu. Madala hapnikutaseme ja madalate temperatuuride vahelise seose parem mõistmine võib pikendada siirdamiskõlbulike inimelundite säilivusaega väljaspool keha, ütleb Roth. Samuti võib see heita valgust mõndadele seni lahendamata mõistatustele — juhtumitele, kus inimesi on pärast äärmuslikku alajahtumist elustada suudetud.Idee hakata uurima hapnikuvaeguses peatunud elutegevuse ja alajahtumise vahelisi seoseid, sai Roth lugedes erinevaid uurimistöid äärmuslikest surnuks külmumisest pääsemise juhtumitest. "Teaduslikus kirjanduses leidub ohtralt näiteid inimestest, kes paistsid olevat surnuks külmunud - neil puudus pulss ja nad olid kliiniliselt surnud, aga neid oli võimalik elustada. Sarnaselt saab minu laboratooriumis viia organismid hapnikupuuduse tekitamisega viia nn elutegevuse peatumise režiimile ning seejärel nad taas ellu äratada. Organismid paistavad olevat surnud, aga tegelikult ei ole," selgitab Roth. 2001. aasta talvel langes Kanadas mähkmete väel miinuskraadidega õues uidanud väikelapse Erica Norby kehatemperatuur 16 kraadini. Ehkki leidmise hetkel paistis ta olevat ilmselgelt surnud, taastus ta tervis pärast soojendamist ja elustamist täielikult.Sama kummaline lugu juhtus Jaapani mägironija Mitsutaka Uchikoshiga 2006. aastal, kes uinus lumisel mäel ja leiti sealt 23 päeva hiljem, kui tema keha temperatuur oli vaevalt 22 kraadi."See tekitas meis küsimuse, kas see, mis organismidega minu laboris aset leiab, on sama protsess, mis päästis tolle väikelapse ja Jaapani alpinisti. Kas neil õnnestus enne külmumist kuidagi oma hapnikutarvet kahandada? Meie töö ümarusside ja pärmseentega annab mõista, et see võiski nii olla," ütleb Roth. Vaata veel: Freezing 'to Death' and Living to Tell About It: Study Reveals How Suspended Animation Protects Against Lethal Hypothermia (ScienceDaily)
