Miks joodik ei loobu suitsust
Toimetas Priit EnnetJoomine ja suitsetamine käivad tihti käsikäes: kus suitsu tõmmatakse, seal tulivett pruugitakse. Arvatavasti on asi osalt ka selles, et aju mõnukeskusele võivad mõlemad tegevused enamvähem ühtemoodi mõjuda. On ka tähele pandud, et just alkohoolikutel on tihtipeale eriti raske suitsetamist maha jätta. Austraalia teadlased otsustasid asja lähemalt uurida. Traute Flatscher-Bader Brisbane'is asuvast Queenslandi ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid elust lahkunud suitsetajate ja alkohoolikute ajusid. Geeniekspressiooni uuring näitas, et just neil inimestel, kes olid ohtralt nii alkoholi kui ka tubakat tarvitanud, oli ühes meeldivate tunnete tekitamisega seotud ajupiirkonnas nimega nucleus accumbens ehk naalduv tuum üks teatav kogum geene väga tugevalt väljendunud. Tegemist on geenidega, mis korraldavad ses piirkonnas närviühenduste ümberlülitusi. Flatscher-Bader järeldab, et võib-olla toimib see mõnukeskus suitsetavatel alkohoolikutel eriti aktiivselt, mistõttu neil on ka raskem oma pahedest loobuda. Aga vähemalt on sest uuringust selgunud, et joomise ja suitsetamise seos ei ole puhtalt niiöelda sotsiaalne nähtus, vaid sel on ka bioloogiline alus.  Vaata veel: Trying to quit smoking? The devil is in the drink (New Scientist)
