Ka ürginimene võis kliimat muuta
Toimetas Priit EnnetInimkonda on süüdistatud kliima soojendamises. Aga kui uskuda üht Ameerika teadlast, siis tuleks inimkonda süüdistada ka kliima jahutamises. Seda aga mitte nüüd ega hiljutisel ajal, vaid tuhandete aastate eest, kui ürgsete küttide tegevus arvatakse olnuvat üks peamine põhjus, miks terve hulk suurekasvulisi imetajaliike välja suri. Suured taimetoidulised loomad tootsid seedimise kõrvalsaadusena rohkesti metaani. Metaan on aga tuntud kui väga tugeva toimega kasvuhoonegaas. Felisa Smith Albuquerque'is asuvast New Mexico Ülikoolist on välja arvutanud, et need loomad emiteerisid ühtekokku ligi 10 megatonni metaani aastas. Umbes 13 000 aasta eest suri suur osa põhjapoolkera megafaunast välja. Jääpuursüdamike analüüs näitab, et umbes samal ajal langes atmosfääri metaanisisaldus umbes 700 miljardikosa juurest 500 miljardikosani. Smith kirjutab ajakirjas Nature Geoscience, et metaanilanguse põhjuseks võiski olla suurte loomade väljasuremine. Tema sõnul on ka võimalik, et metaanilangus omakorda aitas kaasa niinimetatud noorema drüüase jahenemisele, kliima ajutisele külmenemisele, mis sel ajal samuti arvatakse toimunuvat.  Kui kõik need faktid ja oletused sobivalt kõrvuti asetada, võibki uskuma jääda, et võib-olla saigi inimkond Maakera kliima muutmisega hakkama juba tükk aega enne igasuguse tsivilisatsiooni teket. Vaata veel: Did early hunters cause climate change? (New Scientist)
