Paberist õpikud ja töövihikud asenduvad järk-järgult elektroonilistega
Elektroonilise sisuga töötamiseks on nii koolis kui ka kodus vaja sootuks keerulisemat infra­struktuuri. Paberkandjal õpikute-töövihikute asendamisel elektroonilistega vabanev 80% rahast jääks koolile infotehnoloogiliste ja teiste õppetööks vajalike vahendite ostmiseks. Elektrooniline õppematerjal toetab riiklikus õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamist nii nagu paberkandjalgi olev. Erinevus, s.o missugusel infokandjal materjal õppijateni ja õpetajani jõuab, on teisejärguline. Elektroonilise materjali suurim eelis on oluliselt suurem paindlikkus. Peale info jõuavad kooli ka ühisõppe projektid, kus õppijad omandavad peale "õpikutõdede" ka info leidmise ja töötlemise ning koostöö- ja suhtlusoskused, kirjutab Õpetajate Leht. Õppematerjalide kirjastamine ja levitamine muutub oluliselt lihtsamaks ning kirjastused saavad keskenduda peamisele – hea sisu toomisele. Elektroonilise õppematerjali publitseerimise kulud on mitu korda väiksemad, jäävad ju ära trükkimine ja transport. Miksikese arvutuste kohaselt muutuvad töövihikud ja õpikud koolidele oluliselt odavamaks. Elektroonilise õpiku või töövihiku hind on ca 20% pabertöövihiku hinnast.Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi saab õppematerjali koolides kasutada, kui selle on kiitnud heaks vähemalt kaks oma ala eksperti. On täiesti võimalik, et olemasolevad ja arenevad õpetajate võrgustikud loovad palju head õppematerjali. Neid innustab seda tegema vajadus, raha on teisejärguline. Nii saab ka hariduse hüvanguks "dumpingut" teha. Raha mõttes ei muutu hariduskulud siiski väiksemaks – muutub kulude struktuur. Elektroonilise sisuga töötamiseks on nii koolis kui ka kodus vaja sootuks keerulisemat infrastruktuuri. Paberkandjal õpikute-töövihikute asendamisel elektroonilistega vabanev 80% rahast jääks koolile infotehnoloogiliste ja teiste õppetööks vajalike vahendite ostmiseks.Ja ega see, kui töövihik ja õpik jõuab kooli elektroonilises formaadis, tähenda veel sajaprotsendilist elektroonilist maailma. Õpetajal peab olema võimalus õppematerjali välja trükkida just sellises koguses ja vormis, kui ta vajalikuks peab.Riigilt laekub lähiaastail koolidele eeldatavalt igal aastal 90–100 miljonit krooni. See tähendab, et ca 75 miljonit jääb varustuse muretsemiseks. Koolide ja õpetajate vajadused on erinevad. Seega on õige jätta vastutus õppevahendite raha kasutamise eest kooli tasandile. Vaata veel: Igal aastal 75 lisamiljonit IKT-vahendite soetamiseks (Õpetajate Leht)
