Paleotermomeeter saurusi mõõtma
Toimetas Priit EnnetAmeerika teadlased on välja töötanud uudse tehnika, mis võib anda vastuse küsimusele, kas dinosaurused olid püsi- või kõigusoojased loomad. California Tehnikainstituudi ehk Caltechi teadlased on teinud üldsusele teatavaks meetodi, mis nende sõnul võimaldab väljasurnud suurte selgroogsete kehatemperatuuri peaaegu otseselt mõõta. Otsesus on siin muidugi suhteline. Aga nende meetod põhineb loomade kivistunud luudest, hammastest ja munakoortest pärinevate ainete isotoopanalüüsil. Ja nad kirjutavad oma tööst Ameerika teaduste akadeemia toimetistes. Caltechi geokeemiaprofessor John Eiler ütles, et uus meetod ei ole küll päris seesama, kui rännata ajas tagasi ja mõõta looma kehatemperatuuri kraadiklaasiga. Aga, lisas ta, palju puudu ei jää. Teadlaste ettepaneku järgi tuleks uurida kahe üsna haruldase isotoobi, süsinik-13 ja hapnik-18 kontsentratsiooni. Isotoobid on teatavasti ühe ja sama keemilise elemendi eri vormid, mille aatomitel on natuke erisugune mass. Raskematel isotoopidel on kalduvus suuremate aatomikogumitena kokku koonduda, aga selle koondumise ulatus sõltub ka temperatuurist. Suure soojaga on rasked isotoobid rohkem laiali, jahedamates oludes rohkem koos. Teadlased on meetodit katsetanud juba tänapäevastel loomadel, näiteks elevandil ja hail, aga ka kahel väljasurnud elukal. Teadlased uurisid 12 miljoni aastast ninasarviku laadse looma fossiili kui üht püsisoojase looma näidet ja ka üht alligaatori sugulase fossiili kui näidet kõigusoojast loomast. Selgus, et nende kahe looma kehatemperatuur erineski umbes kuue Celsiuse kraadi võrra. Nüüd ongi kavva võetud sauruste kehatemperatuuri mõõtmine. Küllap kuuleme siis peagi ka tulemustest. Viimaste aastakümnete uuringute andmetel oli saurustel kiire ainevahetus ja nad olid püsiva kehatemperatuuriga ehk püsisoojased loomad. Kuid päris kindel see siiski veel ei ole. Vaata veel: Paleothermometer could tell if dinosaurs warm, cold-blooded (AP / Yahoo! News)
