22. mail on rahvusvaheline elurikkuse ehk looduse mitmekesisuse päev
22. mail on rahvusvaheline elurikkuse ehk looduse mitmekesisusepäev,  mil eriliselt keskendutakse elurikkuse tähtsusele riikidearengus.  Maailmas on kirjeldatud umbes 1,8 miljonit liiki, kuid teadlaste  hinnangul on neid üle 10 miljoni. Taimed, linnud ja imetajad on  suhteliselt hästi uuritud, kuid näiteks selgrootute hulgas või  merekeskkonnas on veel palju avastada.Keskkonna ministeeriumi andmetel on Eestis teada ligi 26 600  liiki, kuid tegelik arv võib küündida 40 000ni. Meil on kindlaks tehtud  üle 350 linnuliigi, 75 kala- ja 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid  ning 65 liiki imetajaid. Eestis kasvab ligi 1450 liiki soontaimi, 550  liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Mida rohkem on liike  ja nende elupaiku, seda tervemad ja jõukamad me oleme. Elurikkusest,  millel tugineb ökosüsteemide tootmisvõime, sõltub meie toit, eluase,  puhas õhk, vesi jne. Paraku on inimtegevuse tagajärjel suurenenud  liikide kadu. Ohustatud on paljud liigid, näiteks viiendik imetajatest  ja kolmandik kahepaiksetest. Ligi 60% maa ökosüsteemide seisund on  viimase poolesaja aastaga halvenenud. Põllumajanduse laienemise ja  monokultuurseks muutumisega on kadunud mitmed taimekultuurid ja  loomatõud - nendest sõltub aga otseselt meie toiduga kindlustatus.Äsja  ÜRO eestvõttel ilmunud elurikkuse raport “Global BiodiversityOutlook  3” rõhutab, et kui inimkond soovib ellu jääda, peame kõigis  majandussektorites arvestama elurikkuse säästva kasutusega. (Vt  http://gbo3.cbd.int/.)Elurikkus on tähtis ka kliima kujundamisel  ja kliimamuutuste negatiivsete mõjude leevendamisel. Näiteks metsad,  rohumaad või märgalad on olulised süsiniku sidujad ja talletajad. Samas  võivad kliimamuutused sajandi lõpuks hävitada kuni kolmandiku  liikidest.Riigid pingutavad selleks, et kaasa aidata elurikkuse  säilitamisele jataastamisele. Umbes 12% maakera pindalast on võetud  kaitse alla. Eesti on seotud üle-euroopalise kaitsealade võrgustikuga  Natura 2000, mis on suurendanud meie kaitstavate alade pindala 11%-lt  18%-ni. Riikliku kaitse all on 570 liiki. Tegeleme ka mitmete liikide,  nt kõre, harivesiliku või Euroopa naaritsa asurkondade taastamisega.  Samuti on loodud võimalused säästlikuks looduskasutuseks, sest  toetatakse pool-looduslike koosluste hooldamist ning Natura aladel  kaitsepiirangute tõttu saamata jäänud tulu kompenseeritakse põllu- ja  metsamaade kasutajatele.Elurikkuse päeval, 22. mail korraldab  Keskkonnaamet üle Eesti matkukaitsealadele. Rõhutamaks elurikkuse  üleilmset olulisust, on ÜRO selleaasta kuulutanud rahvusvaheliseks  elurikkuse aastaks. Eesti tähistabtänavu 100 aasta möödumist esimese  kaitseala moodustamisest. Vaata  veel: Looduskaitse ajaloo ja ürituste kalenderVideo: Leelo Kukk räägib Eesti looduskaitse 100.aastapäevale pühendatud üritustest
