Ajaloo uus riiklik õppekava väärtustab kultuurilist mitmekesisust
Uus riiklik õppekava on ehitatud üles ainevaldkondade kaupa. Ajalugu kuulub koos ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetusega sotsiaalainete ainevaldkonda. Gümnaasiumis kuulub ainevaldkonda lisaks eelnimetatud õppeainetele veel geograafia (inimgeograafia), kuid ainekava arendas välja siiski geograafia ainekava töörühm. Uuendatud ajaloo ainekavas suunatakse õpetajaid kasutama õppetegevuses mitmekesist metoodikat, mis võimaldab õpilastel aktiivselt osaleda õppetegevuses, arendada oma õpioskusi, teha järeldusi, kujundada ja väljendada oma arvamust ajaloosündmuste või -nähtuste kohta. Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu areneb õpilase ajalooline mõtlemine, rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, kirjutab Mare Oja ajalehes Õpetajate Leht. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitaja ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.Põhikooli ajalooõpetuse tundide arv on jäänud samaks. Põhikooli ajalooõpetus on kronoloogilis-temaatiline. Õppeaine algab sissejuhatava algõpetusega ning jätkub muinas- ja vanaaja, keskaja, uusaja ning lähiajaloo õppimisega. Eesti ajalugu õpitakse lõimituna maailma ajaloo kursusesse. Ainekavas eraldi esitatud Eesti ajaloo teemasid käsitletakse põhjalikult ja süsteemselt ning tõmmatakse paralleele maailma ajalooga. Käsitluse põhimõte on liikumine lähemalt kaugemale, alustades kodukoha ajaloost, kus on oluline luua käsitletava teema ja paikadega isiklik seos.Erinevalt 2002. aasta riiklikust õppekavast on vähenenud ajaloos gümnaasiumis kohustuslike kursuste arv ning lisaks kohustuslikule õppesisule on arendatud välja valikkursused. See tingis ajaloo ainekava kontseptsiooni muutmise. Ajaloo kohustuslikud kursused jagunevad järgmiselt: “Üldajalugu”, “Eesti ajalugu I (kuni 16.–17. sajandi vahetuseni)”; “Eesti ajalugu II (kuni 19. sajandi lõpuni)”; “Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel”; “Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel” ja “Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm”.Vaata veel: Ajaloo uus riiklik õppekava (Õpetajate Leht)
