Kugistamine tegi võimalikuks sauruste hiiglasliku kasvu
Toimetas Piret EhrenpreisTeadlased on leidnud seletuse, kuidas oli võimalik taimtoiduliste sauruste hiiglaslik kasv. Selleks on kiirsöök – nimelt ei närinud toonased hiiglaslikud loomad toitu väikesteks tükkideks, vaid kugistasid tervelt alla. Vastasel juhul tulnuks neil oma keha energiaga varustamiseks tegeleda söömisega 30 tundi päevas. See polnuks aga arusaadavalt võimalik.On olemas rusikareegel, et mida suurem on loom, seda enam kulutab ta aega söömisele. Näiteks elevantidel on vaevu aega magada, sest 18 tundi ööpäevast kulub röögatu söögiisu rahuldamisele.Bonni ülikooli professor Martin Sander leiab ajakirjas Biological Reviews, et sauropoodidel olnuks vaja 30tunnist ööpäeva, et meile tuntud rohusööjate moel oma energiavajadusi katta. Nii tekkiski teadlastel küsimus, kuidas nad  ikkagi hakkama said ja miks tänapäeval ei küüni ükski loom oma mõõtmeilt kunagistele hiiglastele ligilähedalegi. Võti on selles, et tänapäeva rohusööjad mäluvad oma sööki, saurused aga kugistasid suhu ahmitu tervelt alla. Mälumine aitab toitu kiiremini seedida. Purustamisprotsess aitab seedeensüümidel toidule paremini ligi pääseda. Paraku võtab aga mälumine aega. Seda hiiglaslikel loomadel oma kere igapäevaselt energiaga varustamiseks poleks jätkunud.Mälumiseks vajalike lihaste komplekti paigutamine võtab ruumi. Seepärast on mäluvatel taimtoidulistel loomadel suured pead. Taimtoidulistel saurustel olid pead aga väga väikesed ja kerged. Seetõttu oli neil võimalik kasvatada ka pikk kael, mis jaksab pead kanda. See omakorda tegi neil toiduotsingud lihtsamaks. Nii ei tulnud neil roheluse otsimiseks oma suurt 80tonnist keha mööda savanni ringi vedada, sest toiduni sirutus pikk kael. See on eriti tähtis iseärasus just hiiglaslike, raskekaaluliste loomade puhul. Suurimate saurustena tuntud sauropoodid toitusid peaasjalikult osjalistest, mis on kõrge toiteväärtusega. Tänapäeval toituvad neist aga ainult vähesed loomad. Üks oletatav põhjus on see, et osjad sisaldavad silikaati, mis mõjub hammastele nagu liivapaber. Kui aga toidu mälumise asemel see tervelt alla neelata, pole isegi liivapaber probleem.USA teadlased on teinud kindlaks, et sauropoodide hambad uuenesid pea iga kuu tagant. Purihammaste puudumise tõttu alla kugistatud toidu seedimisprotsess kestis aga tõenäoliselt mitu päeva. Nende suured kõhud suutsid neile aga anda sellest hoolimata energiat päev läbi. Sauropoodide metabolism oli iseäranis võimas. Nende kopsud töötasid oluliselt efektiivsemad kui inimesel tänapäeval.  Nimelt oli neis peen klapikeste süsteem, mis tagas selle, et gaasivahetus toimuks nii sisse- kui väljahingamise ajal. Kuna toona oli õhus hapnikku kolmandiku võrra  vähem kui praegu, oli väga oluline püüda kinni needki vähesed molekulid võimalikult kiiresti. Kõik need iseärasused kokku võimaldasidki kunagistele rohusööjaist saurustel hiiglastena hakkama saada. Vaata veel: "Dinosaur research: Chew and stay small"
