Shinya Sugita: paleoökoloogid suudavad looduskaitsjatele anda baasinformatsiooni
Shinya Sugita on alates 2008. aasta detsembrist Ökoloogia Instituudi vanemteadur. Ta on paleoökoloogide seas enim rahvusvaheliselt tunnustatud õietolmu atmosfäärse ülekande mudeli looja. Ökoloogia Instituudis töötab ta sihtfinantseeritava teema juures, mille üheks eesmärgiks on välja selgitada järvede veetasemete kõikumiste ja järvede valgalal toimuvate muutuste omavahelisi seoseid. Dr Sugita loodud mudeleid kasutades on võimalik rekonstrueerida uuritud järvede ümbruse taimkatet regionaalsel ja lokaalsel tasemel, ühtlasi ka luua tulevikuprojektsioone: kuidas edaspidine kliima või mõne muu teguri muutus võib taimkatet tulevikus mõjutama hakata. Teie loodud REVEALSi mudel kirjeldab üldisemalt õietolmu liikumist taimkattelt settimisalale ning võimaldab täpsemalt hinnata settinud õietolmu ja taimkatte vahelisi seoseid. Miks on nende seoste tundmine vajalik ehk mis tähendus on teie poolt välja töötatud mudelil keskkonnateadusele?Me saame parema ettekujutuse keskkonnas toimunud muutustest. Keskkonda mõjutavad väga paljud faktorid. Näiteks kliima muutumisel muutub ka kogu taimestik. Samuti mõjutab inimtegevus taimkatet, eriti viimastel aastatuhandetel. Paleoökoloogilist andmestikku ja väljatöötatud mudelit kasutades saame kvantitatiivselt rekonstrueerida, kuidas on taimkate väga pika aja jooksul arenenud, näiteks Eestis viimase 10 000 aasta jooksul ehk pärast viimast jääaega. Taimkatte rekonstruktsioonide põhjal on võimalik teha ka järgmise tasandi oletusi taimkatet mõjutavate tegurite kohta, nagu näiteks kliima, inimtegevus jne. Selline teave on äärmiselt oluline, mõistmaks looduses aset leidvaid protsesse, mida ei ole võimalik jälgida näiteks otseste mõõtmistega.Aga mida reaalset saab ära teha tänu sellele, et oleme teadlikud minevikus aset leidnud keskkonnamuutustest?Keskkonnakaitse korraldamise jaoks on need andmed väga vajalikud. Me peame ju teadma, mida me tahame hoida. Kas tahame taastada loodust, nagu ta oli 10, 50 või 500 aastat tagasi? Kuidas oleks, kui püüaks taastada inimtegevusest puutumata looduse? Selleks on vaja teada, millised olid taimekooslused enne inimmõju. Seda on meie meetodite abil võimalik rekonstrueerida. Eesti alal on üha intensiivistuv inimtegevus mõjutanud taimkatet ja keskkonda üldisemalt juba tuhandeid aastaid. Samas on ka kliima ja mitmed looduslikud faktorid alati muutunud. Kuna kliima muutub ka tulevikus ja inimtegevuse intensiivsus ei pruugi väheneda, siis kuidas teada, mida me peaksime säilitama? See on suur küsimus ja keegi ei tea vastust. Meie, paleoökoloogid, suudame anda looduskaitsjatele baasinformatsiooni – mida me teame taimestiku ja keskkonna muutustest minevikus. Selle põhjal on võimalik teha ka tulevikuprojektsioone: kuidas edaspidine kliima või mõne muu teguri muutumine võib taimkatet tulevikus mõjutama hakata. Selle aasta jaanuarist on teil käimas projekt, mille käigus püütakse rekonstrueerida viie tuhande aasta tagune taimestik Põhjamaade ning Balti riikide territooriumil. Rääkige sellest projektist lähemalt.Projekti kestus on kolm aastat ja seda finantseerib NordForsk. Projekti tulemused on seostatavad sihtfinantseeritava teema eesmärkidega, kuna annavad ettekujutuse taimkatte ja inimtegevuse vahelistest seostest, mis omakorda aitab selgitada järvede arengut. Selle projekti eesmärgiks on rekonstrueerida inimtegevuse tõttu taimkattes aset leidnud muutused möödanikus. Praeguse seisuga näiteks ei teata, kui palju metsa võeti seoses maaviljelemise juurutamisega maha 5000 aastat tagasi Rootsi ja Balti riikide aladel. Sedalaadi informatsioon on aga väga oluline, et hinnata metsaraie mõju kliimale. Kliima on oluline faktor, sellest sõltub, missugune mets meil siia kasvab, aga samamoodi mõjutab kogu taimestik kliimat. Tekib justkui peegelefekt.Et osata näha ette kliimamuutusi, on oluline mõista, kuidas inimtegevus, eriti just metsaraie, mõjub kliimale. Meie eesmärk on välja selgitada, kui suur osa Põhja-Euroopa ja Balti riikide pindalast oli inimtegevusest mõjutatud (5000 ja enam aastat tagasi) ning pärast nende mõjude hindamist püüame lähteandmete põhjal luua kliima mudeli.Olete sündinud Jaapanis, viimased 25 aastat elanud ja töötanud USAs. Miks otsustasite nüüd siduda end järgmisteks aastateks Eestiga? Mis on Eestis teistmoodi? Mis on siin põnevat?Kunagi oli Eesti pindala täielikult jääga kaetud. Jää sulamisega aga kaasnes maa kerkimine. Suur osa Eesti alast on olnud mere all ning mõne tuhande aasta jooksul on sel moel näiteks tekkinud saari. Sellised muutused mõjutavad kliimat, just nagu ka kliima ise on nende tekke põhjuseks. Taimestiku, kliima ja veetaseme muutused – need kõik on üksteisega seotud. Seega, töötamine siin annab mulle võimaluse uurida seda üsna dünaamilist pilti keskkonnamuutustest.Samas huvitab mind väga ka Eesti kultuur. Ma pole kunagi elanud riigis, kus oleks olnud niivõrd tihe kontakt teiste rahvaste kultuuridega. Mind väga huvitab, milline mõju on eesti kultuurile olnud nii looduses toimuval kui ka teistel rahvastel. Eesti on väga põnev koht, mida püüda mõista. Ja ma näen, kui palju ta näiteks Jaapanist erineb.Vaata ka Joonas Hellermaa lühiintervjuud Shinya Sugitaga Tallinna Virtuaalses Ülikoolis.Allikas: Tallinna Ülikool 
