Soojenev kliima pärsib lindude rännuhimu
Toimetas Piret EhrenpreisRändlindude geeniuuringud on näidanud, et üleilmse kliimasoojenemise tingimustes lendavad rändlinnud talvitumiskohta jõudmiseks järjest lühemaid vahemaid. Pikemas perspektiivis võivad nad rändamisest sootuks loobuda ning hakata püsiasukateks.Max Plancki instituudi ornitoloogid uurisid lähemalt Edela-Saksamaal elavaid mustpea-põõsalinde. Nad täheldasid, et esimesi rändamisest loobunud rändlinde võib laisema rändeaktiivsusega isendite järeltulijate seas leida juba teise põlvkonna puhul. Teadlaste hinnangul on muutus lindude rändeharjumustes üsna ootuspärane kohastumine muutuvates kliimaoludes.Mustpea-põõsalindude puhul on tegu liigiga, mis on muutvatele oludele kõige silmapaistvamalt reageerinud. Nii saabuvad nad nüüd oma suvekorterisse oluliselt varem kui mõni aasta tagasi. Samuti munevad nad munad varem ning lahkuvad sügisel hiljem. Üks populatsioon leidis koguni uue talvitumispiirkonna Briti saartel selle asemel, et lennata tavapäraselt Hispaaniasse.Teadlased eraldasid aastatel 1988-2001, kui keskmine temperatuur oli iseäranis kõrge, mustpea-põõsalindude pesadest igal aastal poegi ja kasvatasid nad üles laboritingimustes. Seejuures simuleeriti aastaegade vaheldumist valguse ja pimeduse režiimide muutmisega. Kokku 757 noore linnu rännurahutust mõõdeti sügisel. Rahutus väljendus öösiti oksal hüplemises ja tiibadega vehkimises. Säärane käitumine kestis umbkaudu sama kaua, kui võinuks kesta nende ränne talvitumiskohta.Rännulaiskus tasub ära14 aasta jooksul loomulikust keskkonnast eraldatud lindude rännuaktiivsus langes märgatavalt. Teadlaste sõnul tähendanuks see nende loomulikus keskkonnas rännuteekonna lühenemist. Uuringud näitasid, et selline muutus tulenes evolutsioonilistest geneetilistest muutustest linnupopulatsioonis.Teises katses simuleerisid teadlased looduses täheldatud valikuprotsessi. Väikseima rännuaktiivsusega linnud  ja nende järeltulijad paaritati üle nelja põlvkonna. Et vältida sisesigimist, paaritasid teadlased 50 % laboritingimustes hoitud linde loomulikust keskkonnast pärit madala rännuaktiivsusega isenditega. Esimesed rändamisest loobunud isendid olid käes juba pärast kahte põlvkonda. Niisiis sai kinnitust väide, et lindude suundumus valida võimalusel lühemaid rännuvahemaid viib pikas perspektiivis nende paikseks muutumiseni. Linnud võidavad sellest mitmel moel. Näiteks aitab lühem rännumaa säästa energiat ja aega. Nii on see rändlindudel, kes rändavad lühikesi kuni keskmisi vahemaid, mis jäävad umbes 1000 kilomeetri piiresse, suurepärane ellujäämisstrateegia. Samas aga pikamaarändajatele see mehhanism kuigi kasulik poleks. Nimelt tuleb neil edukaks rännuks ületada tihti ökoloogiliselt ebasobivaid piirkondi, nagu näiteks kõrbed või mered. Rännuhimu kahanedes võiksid nad sattuda neile kahjulikku piirkonda. See poleks aga kuigi jätkusuutlik. Allikas: ScienceDaily
