Neandertallased ikkagi segunesid nüüdisinimesega
Toimetas Priit EnnetAmmu kadunuks peetud inimliigid nagu neandertallane ja heidelbergi inimene elavad siiski meie sees edasi. Tuleb välja, et nüüdisinimene on teiste kunagiste inimliikidega vähemalt kahel korral segunenud ja nende liikide DNA-jupikesed on meie genoomis säilinud. Ameerika teadlased on uurinud ligi 2000 tänapäeva inimese geenimaterjali. Inimesed valiti 99 maakera paigast, nii Austraaliast, Ameerikast, Euroopast kui ka Aasiast ja Aafrikast. New Mexico Ülikooli geeniantropoloogid eesotsas Jeffrey Longiga analüüsisid kõigi nende inimeste genoomis enam kui 600 piirkonda ja kõrvutasid tulemusi omavahel. Geenimaterjalis sisaldunud väikeste erinevuste põhjal koostati tõenäoline evolutsioonipuu. Selgus, et kõige paremini seletab analüüsitulemusi stsenaarium, mille järgi nüüdisinimene on arhailisemate inimliikidega segunenud kahel korral ja kahes geograafilises paigas. Esimene kord oli umbes 60 000 aasta eest Vahemere piirkonnas, kuhu meie esivanemad olid Aafrikast rännanud ja kust nad seejärel liikusid edasi Euroopasse, Aasiasse ja Ameerikasse. Teine suurem segunemine leidis aset umbes 45 000 aasta eest Ida-Aasias – selles teises segunemises osales siis mõistagi ainult see osa nüüdisinimesi, kes selleks ajaks Ida-Aasiasse rännanud olid. Jeffrey Longi juhitud uurimistööst ilmneb ka, et tänapäeva aafriklaste esivanemad jäid mõlemast segunemisest kõrvale. Varasemate uuringute põhjal on järeldatud, et nüüdisinimesed ja neandertallased ei ole segunenud. Aga vahepeal on Svante Pääbo ja ta kolleegid Saksamaalt Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudist saanud valmis neandertallase täieliku genoomi esialgse visandi ja see on võimaldanud analüüsi täpsustada. Vaata veel: Neanderthals may have interbred with humans twice (PhysOrg)
