Taimerakust saab elektrit
Toimetas Priit EnnetAmeerika teadlastel on õnnestunud vetikast elektrivoolu saada. Nad torkasid vetika rakku imepisikese kullast traadi ja traadis tekkiski ülinõrk elektrivool. Voolu tekitasid fotosünteesis vabanenud elektronid. Teadlased loodavad, et nende töö aitab luua uudse tõhusa ja keskkonnasõbraliku bioloogilise energiaallika.Stanfordi Ülikoolis tehtud uurimistöö juht WonHyoung Ryu ütles, et tema andmetel ei ole varem mitte keegi elus taimerakkudest elektrivoolu kätte saanud. Ryu ja ta kolleegid torkasid kuldelektroodi läbi rakukesta väga ettevaatlikult, nii et rakk jäi ellu. Vetikarakus, nii nagu rohelistes taimerakkudes ikka, käib aga pidevalt fotosüntees: rakus pannakse lihtsama ehitusega keemilistest ainetest kokku keerukama ehitusega ühendeid, ja selleks ehitustööks vaja minev energia saadakse valgusest, mis taime peale langeb. Täpsemalt algab fotosüntees sellest, et valguse osake, footon annab taimerakus oma energia üle väikesele aineosakesele, elektronile. Tavaliselt püüab teatav eriline valgumolekul selle elektroni siis kinni ja kasutab tema energiat edasiste keemiliste reaktsioonide käigus hoidmiseks ära. Aga Ryu tehtud katsetes õnnestus need kõrgendatud energiaga elektronid siis rakku torgatud kullast traadijupi peale saada. Ja kui elektronid mööda traati liikusid, oligi väike elektrivool loodud. Teadlased on tulemusega rahul, sest sel moel elektrit tootes ei saastata keskkonda ega paisata atmosfääri süsihappegaasi. Ka on taimerakust otse voolu võtmine väga tõhus: Ryu katsetes suudeti elektrivoolu kujul kätte saada umbes 20 protsenti rakule langenud valguse energiast, mis on täiesti võrreldav tänapäevaste parimate päikesepatareide efektiivsusega. Kuid Ryu väidab, et põhimõtteliselt võiks tema meetodi efektiivsus kunagi läheneda ka lausa sajale protsendile.Mureks on esialgu paraku see, et vool, mis saadakse, on väga-väga nõrk: igast  vetikarakust tuleb seda umbes ühe pikoampri jagu. Nii et selleks, et näiteks tunni ajaga tavalise AA-tüüpi patarei täis energiat koguda, tuleb voolu võtta korraga miljonitest ja miljonitest rakkudest. Teine suur probleem seisneb selles, et vetikarakud surevad umbes tund aega pärast vooluvõtmise algust. Võib-olla on põhjus selles, et elektrood ikkagi vigastab rakku, võib-olla aga ei pea rakk energiakaole vastu. Teadlased püüavad elektroodi veelgi täiustades rakkude eluiga pikendada. Ryu ja ta kaastöötajad kirjutavad katsetulemustest ajakirjas Nano Letters. Vaata veel: Stanford researchers find electrical current stemming from plants (PhysOrg)
